Et reisimise võlu pole mitte päralejõudmises, vaid teelolemises kehtib iseäranis Tenerife kohta. Sest enamasti ei oota teid pärale jõudes muud kui ikka ja jälle kaljud ja ookeangi on ju sama mis eelmises peatuspunktis, isegi pingil koogutav vanamees inimtühja külabaari ees on eelmise küla ätiga äravahetamiseni sarnane. Vahest on tal küll ennist nähtud kahe peni vastu koguni kolm välja panna jalge ees tolmus magamas, seevastu rehapulki meenutavaid hambaid on tal ühe võrra vähem. Aga teel oldud tühised paarkümmend kilomeetrit on teid toonud näiteks läbi nelja taimkatte vööndi ja vahepeal olete tõusnud pooleteise või koguni kahe kilomeetri kõrgusele, nii et kõrvad plõksivad nagu lennukis.