EL MEDANO
GOLF COSTA ADEJE
LA OROTAVA
LAS GALLETAS
PLAYA LAS VISTAS
LOS CRISTIANOS
LOS GIGANTES
PLAYA FANABE
PLAYA TROYA
PUERTO COLON
PUERTO CRUZ
Millised on KESKMISED õhu ja vee temperatuurid Tenerife lõunarannikul, Costa Adejel?
JAANUARIS — 22°C õhk/19°C vesi
VEEBRUARIS — 22°C õhk/18°C vesi
MÄRTSIS — 23°C õhk/18°C vesi
APRILLIS — 23°C õhk/19°C vesi
MAIS — 24°C õhk/20°C vesi
JUULIS — 28°C õhk/22°C vesi
AUGUSTIS — 28°C õhk/22°C vesi
SEPTEMBRIS — 27°C õhk/ 23°C vesi
OKTOOBRIS — 25°C õhk/22°C vesi
NOVEMBRIS — 23°C õhk/21°C vesi
DETSEMBRIS — 22°C õhk/20°C vesi
Kas puhkama minna Tenerife põhjarannikule või lõunarannikule? Jutt käib hooajast ehk talvekuudest.
Lõunakallas:
Ilm: Lõunakallas on talvekuudel soojem ja kuivem, sest tuuled (kirdepassaadid) ajavad küll ookeanilt pilvi, aga jäävad 4 km kõrge mäe ehk El Teide vulkaani taha kinni. Temperatuurid jäävad tavaliselt 20-25°C vahele.
Rannad: Lõunakaldal on rohkem kuulsamaid randu, nagu Playa las Vistas, Playa Fanabe, Playa del Dugue jne.
Paraku on sellevõrra lõunakallas ka ülerahvastatum ja ekstreemselt turistico. Muidugi on lõunas rohkem igasugu puhveteid ja ööklubisid jne. Ka ekskursioonide valik on lõunast mõõtmatult suurem ja vaalavaatlusi saabki ainult lõunakaldalt. Aga et kõik see puhkajate paradiis on rajatud endisesse kivikõrbesse, siis on loodus pisut tehislik (ükski palm ei jääks ellu, kui teda ei joodaks igal öösel just tema juurte vahele toodud veetoru), seega midagi liiga ehedat oodata pole mõtet. Ja suureks ning väga ärritavaks nuhtluseks on kujunenud ummikud, mis Costa Adeje äärse kiirtee ikka masendavalt tihti prundiga sulgevad, reeglina mitu korda päevas.
Põhjakallas:
Ilm: Põhjakallas on talvel jahedam ja niiskem, temperatuurid on tavaliselt madalamad (15-20°C), ja võib esineda rohkem sademeid, võib ka nädala järjest sadada.
Rannad: Põhjakallas on rahulik ja looduslähedasem, ideaalne neile, kes otsivad vaiksemat keskkonda, kuid randade valik on piiratum.
AGA - on kultuur ja ehedat loodust ja kohalikke.
Kokkuvõte: Kui eelistad sooja ja elavat rannapuhkust, on lõunakallas parem valik. Kui aga otsid rahulikumat atmosfääri ja rannas logelemine pole sinu tassike teed, siis võib põhjakallas olla arvestatav alternatiiv. Haara lihtsalt mõni soojem ja vettpidav riideese kaasa.
Väljaspool hooaega ehk maikuust septembrini kalduks mina isiklikult ilmselt põhjakallast eelistama, aga oktoobrist aprillini on lõuna- ja läänekallas siiski kindlam valik.
Olulised näpunäited ilmaprognooside asjus Tenerifel puhkajatele.
Esmakordsetele tulijatele teadmiseks - ehkki Tenerife on troopilises kliimavöötmes, on taimkattevööndeid koguni viis ning ilm mägedes ja põhjakaldal erineb iseäranis talvel lõunakaldal nauditavast pea samapalju kui Tallinna oma. Kui te ilmaennustusi jälgite mõnest telefoniga kaasa tulnud või ka ise alla sikutatud äpist, siis kõigepealt püüdke tuvastada, mida see äpp Tenerife all silmas peab. Tavaliselt saare kirdeosas asuvat pealinna Santa Cruzi, millel ei ole ei lõuna- ega lääneranniku ilmaga kuigivõrd, aga tihtilugu absoluutselt mitte mingit pistmist. Samuti olen ma ise näinud äppe, mis Tenerife ilma pähe kuvavad vaikimisi ilmaolusid keset saart ehk vulkaan El Teide jalamilt. Kus on kõrgust 2000+ meetrit ja talviti esineb lund - ja seda samal ajal kui puhkajad all rannikul päikese käes praevad.
Õige on otsida üles Costa Adeje (Playa de Las Americas või Los Cristianos), läänerannikule puhkama tulijatel Puerto Santiago.
Just sellepärast on siin lehel ka veebikaamerate lingid, et paniköörid ja muidu umbusklikud oma silmaga veenduda saaksid, et olgugi nende telefoni meelest Tenerifel 12 kraadi, siis tegelikult rahvas praeb paljalt randades.
Erinevused saarte vahel
Põhjapoolsemad saared (Tenerife, La Palma): Nendel saartel on kõrged mäeahelikud (näiteks Teide Tenerifel ja Roque de los Muchachos La Palmal), mis tõmbavad endasse niiskust kirdest puhuvatelt passat-tuultelt. Põhjapoolsed nõlvad saavad rohkelt sademeid, kuna pilved koonduvad mägede kohale. Mõnes piirkonnas võib sademete hulk ulatuda 500–800 mm-ni aastas.
Lõunapoolsemad ja madalamad saared (Fuerteventura, Lanzarote): Neil saartel on kuivem kliima, sest niiskus ei kogune madalate mägede tõttu samal viisil nagu kõrgematel saartel. Sademete hulk on tagasihoidlik, sageli alla 200 mm aastas, ja paljud piirkonnad on peaaegu kõrbelaadsed.
Erinevused saare erinevate piirkondade vahel
Põhja- ja lõunanõlvade erinevus:
Kirdest saabuvad passaat-tuuled toovad niiskust põhjanõlvadele, kus on tihti pilvevööndi metsad ja lopsakam taimestik. Lõunanõlvad jäävad varju, mistõttu on need kuivemad ja päikeselisemad.
Näide Tenerifelt:
Põhjaosa (nt Puerto de la Cruz): sademete hulk võib ulatuda 500–600 mm-ni aastas.
Lõunaosa (nt Los Cristianos): ainult 100–200 mm aastas ehk siis lõunaosa on tunduvalt kuivem ja päikeselisem.
Teide tipp (3715 m): Talvekuudel võib sadada lund, ja kõrgel mägedes võivad sademed olla üsna intensiivsed.
Kõrguse mõju:
Saartel, kus on kõrged mäed, näiteks Tenerifel ja La Palmal, suureneb sademete hulk kõrguse tõustes. Madalatel rannikualadel on kuivem, samas kui mäetipud saavad märkimisväärselt rohkem sademeid ja niiskust.
Kliimavööndite mõju:
Niisked alad (põhjanõlvad ja mäeahelikud):
Siin moodustub tihti niinimetatud "pilveookean" (hispaania keeles mar de nubes), mis suurendab niiskust ja sademeid. Need alad on sageli lopsaka laurisilva-metsaga ja niisked.
Kuivad alad (lõunarannikud ja madalad piirkonnad):
Päike domineerib, sademed on väga haruldased. Need piirkonnad on poolkuiva või isegi kõrbelise kliimaga.
Kliimamuutused:
Kanariasaartel võib sademete hulk oluliselt varieeruda aastast aastasse, sõltuvalt kliimanähtustest nagu La Niña või El Niño, mis võivad põhjustada kas suuremat niiskust või vastupidi – kuivust.
Kohalik mikrokliima:
Saartel esineb palju piirkondi, kus ilmastik erineb drastiliselt naabruskonnast . Näiteks võivad isegi lühikeste vahemaade järel olla samal saarel asuvates külades sademete hulga osas suured erinevused ja seda püsivalt, aastast aastasse.
Calima ehk eestipäraselt nii kalima kui kaliima on kuum kõrbetuul, mis toob Saharast kaasa liiva ja tolmu. Kangemad kaliimad viivad kõrbetolmu Floridani välja ehk üle Atlandi ookeani. Kaliima kestab paarist päevast kuni nädalani ja tema esinemissagedusel mingit loogikat ei ole, samuti ei sõltu nende esinemine aastaajast. Vahest ei kiusa kaliima Tenerifet (ja ülejäänud Kanaari saari) mitu kuud järjest ja siis on neid kohe kaks-kolm tükki järjest.
Kaliima ajal ei kehti muidu Kanaari saartele omased mõõdukad ilmaprognoosid, sest päeval võib olla vabalt üle 40 kraadi sooja ja ka öösel ei lange temperatuur naljalt alla 30 kraadi.
Erilist peavalu valmistab kaliima muidugi perenaistele, sest see punakas tolm langeb ju millalgi maha ja seda imepeenikest pudi küüritakse vahest mitu korda kauem maha, kui kaliima ise kestiski. Neil, kellel on hingamise või kopsudega probleeme - astmaatikud etc, soovitatakse kaliima ajal püsida toas.
