mobirise.com

SHOPPING TENERIFEL

Hinnad Tenerifel, Mercadonad, elektroonikapoodidest Tenerife lõunaosas, turud, fruteriad ja kirbukad

HINDADEST TENERIFEL

Odavam kui Eestis


Kanaari saared on erimajanduspiirkond, kus pole käibemaksu, selle asemel on kohandatud müügimaks (tallinlased saavad ilmselt päris hästi aru, mis see on) ja see on enamasti 7%. Käibemaks Hispaania neis piirkondades, kus seda kohaldatakse, on 20, seega on jämedalt võttes Tenerifel kõik 13% odavam kui mandril. Aga see pole veel kõik. See “erimajandus” tähendab paljude kaubagruppide puhul ka seda, et on kas allapoole kohendatud või siis üldse ära kaotatud igasugu sisseveoga seotud makse ja aktsiise. Ilmselt teavad nad, mida nad teevad, sest siiani pole puudust turistidest, kes naeruväärselt odava alkoholi ja tubakatoodete tarbimisel kadestamisväärset usinust (ja tervist) üles näitavad. Igatahes on see maksu- ja aktsiisipudru kaasa toonud olukorra, kus lennujaama TAX FREE poes on kõik kallim, kui mistahes kärakapoes väljaspool lennujaama. Kõige hinnatumad käraka- ja suitsupoed on koondunud ketti nimega SPANISH STYLE, paar tükki olen ma ka all kaardil tähistanud. Ja heade hinnauudiste rubriigis pole seegi veel kõik. Tenerife allahindlused ehk REBAJAS on midagi sellist, mille peale eestlane lihtsalt ära minestab. Neid tõsiseid allahindlusi on küll ainult kaks korda aastas – 07 jaanuarist kuni veebruari lõpuni ja augustis. Kõige värvilisem näide korralikust allahindlusest vs turist on ühest veebruarikuisest tööpäevast, kus ma eriti muud teha ei saanud, kui olla toeks ühele La Laguna kingapoes hulluks läinud prouale, et ta saaks oma postisaadetised vormistatud ja teele saadetud. See rebajadest karastamata isend jalutas lihtsameelselt La Lagunas kingapoodi sisse, kartmata, et tema nõukaaja kaubapuudusest sandistatud hing ei luba niisama lihtsalt maha jätta riiulitäit nahast kingi, kõigil küljes oranžid hinnalipikud ühest kuni kolme euroni. Niisiis - Tenerife on Eestist odavam, tükati palju odavam, kui me räägime toidust, alkoholist, tubakast ja tarbekaupadest.



TOIDUPOODIDEST

Mercadona on kindla peale minek.


Toidupoodidest rääkides (siin ja järgnevalt üldjuhul lõunarannikust ehk turismipiirkonnast) on minu esimene soovitus turistidele ERITI suure kaarega mööda käia nendest poodidest, mis on endid sisse seadnud hotellide alla või kõrvale. Ehk küll tõmmu mees on oma asutusele nimeks pannud midagi, mille eesliide on vältmatult kas hüper-, giga-, super- etc, siis tegelikult miski peale hindade nendes poodides kuigivõrd giga ei ole. Kui parajasti pole pühapäev, kui pole öö ja kui te pole pohmakasse ära suremas, siis on mõni Mercadona teist vähem kui veerandtunnise jalutamise kaugusel ja teil jääb vähemasti pool raha alles. Väga jämedalt võib öelda, et gigamehed võtavad tüki eest samapalju, kui Mercadonas maksab kilo. Kohalik sõidab San Isidro linnakesse ja saab sama raha eest kaks kilo. Niisiis tuleb neil, kelle puhkusemajutuseks on köögiga apartment, leida Mercadona. MERCADONA on üleriigiline supermarketite kett, mille müügilubadus on pakkuda parimaid hindu. Seda lubadust nad üdjuhul ka peavad. Kui te olete Tenerife lõunaosas ja ilma autota, siis saate Mercadonas kõik oma ostud tehtud. Kellel on auto, võib vahelduseks sisse põigata ka Lidlisse, üks neist on Adeje mahasõidul ja teine Las Chafirases (mõlemad on all kaardil olemas).

Järgmiseks räägime elektroonikast Tenerifel ja keerame natuke minoorseid toone ka vahele. 



ELEKTROONIKA OSTMINE TENERIFELT

Teravate elamuste otsijale


Ärge ostke - vähemasti lõunaosast mitte - on minu kategooriline nõuanne. Kui teile sellest piisab, siis ärge raisake oma aega ja minge järgmise lõigu  juurde. Ahhaa, te olete umbusklik (või uudishimulik). Ok, ma seletan pisut pikemalt. Terve saare lõunaosa on üle külvatud elektroonikat müüvate putkadega, kus hindu-pakistani päritolu tegelased kauplevad kõigega, millest vool läbi käib. Rõhuvas, allamatvas enamuses on tegemist tundmatut päritolu saastaga, mis lakkab töötamast hiljemalt peale viiendat katset soetatud asjandust sihipäraselt kasutada. Ka siis, kui vaatamiseks antakse originaaltoode. Nagu see veel piisavalt halb poleks, põleb nende salakavalate mehikeste tõmmudes tagumikes igavene põrgutuli, mis ähvardab nad neelata, kui nad lähema poole tunni jooksul ühelgi valgenahalisel (õigupoolest eelistavad nad päevitunuid, kellest on arvata, et puhkus hakkab läbi saama ja ostu tegelik väärtus selgub alles kodus) nahka üle kõrvade tõmmata. Nad on agressiivsed ja uskumatult leidlikud oma “made in hell knows where” pasa pähemäärimisel, põhiliseks abivahendiks aga paraku lolli valge turisti ahnus – kui ikka öeldakse, et näed, siin kleepsul on ju kirjas, et see vidin maksab kaks tonni ja ma müün sulle (ja ainult sulle, “maifrend”!) tühise sajaviiekümnega, siis mõnel jookseb juhe kokku. Ja jääbki kokku. Fakt. Me siin üldiselt tarbijakaitsega ei tegele, aga vahest läheb ka minul kops üle maksa ja mulle meenub näiteks nii arvata kuuekümne aastane ja inglise keelt ca kolmekümne sõna ulatuses purssiv vene mammi, kes mulle muret kurtma tuli. Nimelt oli ta ühte putkasse patareisid ostma läinud ja väljus sealt ühtlasi 120 eurot maksma läinud 2Gb mälukaardiga, mis muutvat tema 10 aastat vana digiseebika valgustundlikkust sedavõrd, et isegi pimedas tehtud piltidel on päikest näha (sic!). Talle olla korraldatud uhked demonstratsioonid telekast, pakutud koguni lonksuke brändit etc, aga millegipärast hotellis imekaarti järele proovides tulid pildid samasugused kui enne. Üllatus küll. Ma panin Kompassi kinni ja suundusime alla randa, kus nupumehed oma SONY, SANYO jms siltidega ehitud kuudis varitsesid. Teel tänasin ma mõttes jumalat, et mammi puudulik keeleoskus ei võimaldanud tal ärimees nossovitega sama vabalt suhelda, sest mina sain vaid kolme trepivahega täieliku ülevaate tema puusaliigese olukorrast hetkel ning aegade jooksul kogetud vaevustest üleüldse. Ma võin mürki võtta, et tühise paari- kolmekümne lisaeuro eest oleks talle upgradetud sellesamale 2 GB mälukaardile ka mõned meditsiinilis-maagilised omadused: à la panete ööseks fotoka jalgade vahele ja juba homme jooksete 100 meetrit tõkkeid 15,6 ga jne. Ja oleks telekast näidatud ka, kuidas ta just jookseb. 

Igatahes saime me kõige mammi puusaliigesega nende täinahkade putkasse kohale ning järgnes meeleolukas pooltund kurttummuse teesklemise, politsei, rinnakarvade kiskumise, tänitamise, ehtsate pisaratega sitikmustades ausates silmades, mälukaotuse etendamise, viidetega kunagisele koolikiusamisele ning ablastele järeltulijatele ja muu küllalt meelelahutusliku, aga mitte eriti arendavaga. Raha tädile siiski tagasi ei antud, aga tal on nüüd uus 13 MP digitaalne seebikas ning kollane kunstnahast vutlar, kuhu see hiina tehnikaime sisse panna. Mälukaart ja kogemus kauba peale. 

Selles bisnises on erandeid, aga ma ei paneks Tenerife lõunaosas saatust proovile. Ausalt. 


AGA KUS ON SIIS TURUD?

Eestis.


Põllumajandus Tenerifel küll eksisteerib, aga kuna veega pole lood kõige paremini, siis on just turgude ning puu- ja juurviljadega (loe: nende kesise valiku ja kvaliteediga) seotud puuduliku kodutööga turistide suurimad pettumused. Kartul annab siinmail küll kolm saaki aastas ja ümber saare laiuvad suured banaaniistandused, aga muud kohalikku palju poest pole loota. Mercadonades on sissetoodud puu- ja juurvilja valik olemas, aga see pole palju rikkalikum Eestis pakutavast. Liiati saab see õhtuks enamasti otsa. Kaardil on mõned turud, üks neist Adejes, teine Los Cristianoses, kolmas San Isidro ringil bensiinijaama taga (ainult nädalavahetuseti!) ja kõige suurem Santa Cruzis, nn Aafrika turg, aga salatilehtede või porgandi järgi sinna on muidugi kaugevõitu sõita. Värskema aiakraami hankimiseks on aga Mercadonast kavalamaid kohti ja nende nimi on: 



FRUTERIAD

Kanaari kardulad ja Maroko apelsinid, lisaks sada juurikat, mida te pole enne näinudki.


Fruteria on juurika- ja puuviljapood, kus müüakse nii kohalikku kui eksootilist kraami ja rohelise hankimiseks soovitan ma neid rohkemgi kui Mercadonat. All kaardil on neid kolm tükki – parim neist on Los Agaves ja kaks tükki on veel Los Cristianoses, nimedega Real Fruit ja Anticrisis (just sealt mittekriisist algasid Mart Normeti kriisisegused seiklused avamatu punase banaaniga, vaata “Minu Tenerife” lk 118). 



KIRBUTURUD EHK TÄIKAD

Väga palju asju, no väga palju. Mõned on vanad , no väga vanad.


Nendel riiulitel hotellides, kus lesib kirev lasu reklaamidega, leiate te flaieri või voldiku pealkirjaga Markets/Mercados ja vägisi püüakse jätta muljet, et need erinevatel päevadel erinevates kohtades püsti löödavad kauplemise platsid on midagi turu ja kirbuturu vahepealset. Tegelikult on nad midagi Kadaka turu vahepealset selle enam mitte nii kirgastel päevadel, st. et seal müüakse Aasias toodetud riideid, jalatseid ja mudru, väga vähesel määral ka Aafrikast smugeldatud suveniire. Kirbukat turismiirkonnas ei ole, lähim on laupäeviti ja pühapäeviti Guargachos toimuv (vaata kaarti) ja kõige suurem kogu Tenerifel on pühapäeviti Santa Cruzis toimuv ja Aafrika turu ümber laiuv (ka kaardile kantud). Nii Guargachost kui Santa Cruzist leiab imeasju imehindadega.  


TENERIFE SHOPPINGU KAART

Sinised bussi-ikoonid (NB! bussid ise võivad olla igat värvi!) on tasuta busside peatused Santa Cruzi shoppingule. Eestlaste poodide kaart on kliimapagulaste lehel, otseviide siit