Santa Cruz - sadamalinnast pealinn või vastupidi. Linna tähtsus põhineb sadama arengul ja kaubandusel, mis vähehaaval kandus La Lagunast üle Santa Cruzi. Santa Cruzist sai saare pealinn 19. sajandi alguses ning suurim hüpe linna arengus sai tõuke tänu 1852. aastal sõlmitud vabakaubasadamate lepingule, mil Euroopa ja Ameerika vahelisel kaubateel paiknev linn kasvas jõudsalt. Minule isiklikult jääb aga mõistatuseks, millega need ligi veerand miljonit inimest seal tänapäeval tegelevad, st mille eest neile palka makstakse. Santa Cruz de Tenerife on üldiselt väheütleva arhitektuuriga, aga see-eest suurte haljasaladega linn, mille puudega ääristatud rahulikel tänavatel ja väljakutel on mõnus omapead uidata neil, kellel midagi muud teha ei ole. Linna tõenäoliselt külastatuim koht on mere ääres paiknev Plaza de España väljak, mille ääres asub Cabildo de Tenerife (saare administratiivkeskus). Rist väljakul on püstitatud Hispaania kodusõjas langenutele. Selle kõrval paikneb omakorda teine väljak, Plaza de la Candelaria, kust saab alguse linna tähtsaim kaubatänav Castillo ning selle taga asub 16. sajandist pärinev La Concepcioni kirik. Kõrgemal paikneb maaliline Plaza del Principe väljak, mille ääres kõrgub San Francisco kirik (18.saj) ja klooster, kus tegutseb ka kohalik kunstimuuseum. Väljakult saab alguse Pilari tänav, mille ääres seisab järjekordne ja tänavaga samanimeline, 18.sajandist pärinev kirik. Mööda seda tänavat jõuab Santa Cruzi ilmselt kauneimasse kohta, Garcia Sanabria parki, kus kasvab rohkesti eksootilisi taimi ja mitmest erinevast maailma nurgast pärinevaid puid.
Ookeani rannikul asub tänase Santa Cruzi sümboliks kujunenud Santiago Calatrava poolt projekteeritud kontserdimaja ehk Auditorio, kuhu on koondunud saare elitaarsem kultuurielu ning kus korraldatakse ka näiteks iga-aastast ooperifestivali. Auditorio äärde jäävasse hiiglaslikku parklasse soovitan ma jätta auto ja edasi liikuda jala, sest linnas tänavaäärset ehk tasuta parkimiskohta leida on peaaegu võimatu ja maa-alused parklad on üldjuhul üle mõistuse kallid (me oleme maksnud paaritunnise parkimise eest üle 9 euro, muuseumipiletid maksid kokku 7). Arvestama peab sellega, et kui saare lõunaosas veel kohtab inglise- või saksa keelt purssivaid teenindajaid, siis saare pealinnas on võõrkeelte valdajaid üllatavalt vähe.
Kohe Auditorio kõrvale jääb vinge botaanikaaed Palmetum, mis ongi pühendatud peamiselt palmidele ja neid on seal tuhandeid.
Julgen soovitada ka Aafrika turgu, midagi sellist te lõunast ei leia.
Santa Cruzist leiab ka märgilise tähendusega (viimane, mis rajati nn egiptuse stiilis) vabamüürlaste templi, mis on küll paraku suhteliselt nutuses seisus. ja nii mõnedki kindral Fancole püstitatud ausambad, neist imposantseim jääb sadama lähedale.
