TENERIFE AJALOO 20 SÕLMPUNKTI
SISSEJUHATUS
Tenerife ajalugu algab ookeanipõhjast. Vulkaanidest, laavast, maakoore kerkimistest ja kokkuvarisemistest. Seemnetest, mis jõudsid siia üle Atlandi ajal, mil Sahara ei olnud veel kõrb, vaid roheline maa jõgede ja järvedega. Alles palju hiljem tulevad inimesed. Guantšid, vallutused, suhkruroog, viinamarjad, vein, kartul ja banaanid. Sadamad, kirikud, linnad, arhitektuuripärlid, turism ja kiirteed.
Kanaari saarte sünd Atlandi ookeani põhjast
Kanaari saared ei tekkinud tektooniliselt ehk mandriplaatide nihkumisest, vaid vulkaanilisest “kuumtäpist” – nn hotspot’i piirkonnas murdis laava end järjekindlalt läbi maakoore kihiti ülespoole, kuni tekkisid koonused, mis ulatusid üle ookeani pinna. Kõige vanemad Kanaari saartest on Fuerteventura ja Lanzarote (ligikaudu 20 miljonit aastat), Tenerife on noorem – ligikaudu 12-13 miljonit aastat vana. El Teide, mis tänaseks küünib 3 718 meetrini üle merepinna, kujunes peamiselt viimase paari miljoni aasta jooksul ja on endiselt aktiivne vulkaan.
Barrancod on Tenerife maastiku üks kõige iseloomulikumaid jooni – need uhtorud, mida talvised paduvihmad läbi miljonite aastate vulkaanilisse kivimisse on lihvinud.
Tenerife kujunemine – kolm vulkaani üheks saareks
Tenerife ei ole ühe vulkaani tegevuse tagajärg, vaid tekkis kolme eri vulkaanilise massiivi ühinemisel: Anaga loodeosas, Teno läänes ja Roque del Conde lõunas. Need kolm vana vulkaanilist tuumikut moodustavad tänapäeval saare vanimad mäestikualad. Nende vahele jäänud nõgudesse kogunes tuhk ja laava, mis andis Tenerifele tema praeguse kuju.
El Teide tõus ja suur kokkuvarisemine
Las Cañadase kaldera – see tohutu, kuni 16 kilomeetrit läbimõõdus kraatriväli – tekkis ligikaudu 150 000–200 000 aastat tagasi, kui varasem ülikõrge vulkaan kokku varises. Sellest sai alguse El Teide. Viimane vulkaanipurse Teide piirkonnas toimus 1909. aastal Chinyero kraatri kaudu. El Teide on Hispaania kõrgeim punkt ning UNESCO maailmapärandi nimistus.
El Teide on Hispaania kõrgeim mäetipp ja Tenerife sümbol. Tema tippu viib köisraudtee, mis on tegutsenud alates 1971. aastast.
Esiajalooline Tenerife
Esimesed asukad – guantšid saabuvad
Tenerife esimesed asukad, guantšid, jõudsid saarele arvatavasti Põhja-Aafrikast, tõenäoliselt Berberi päritolu rahvana, kusagil 1. aastatuhande paiku enne meie ajaarvamist. Nad elasid koobastes ja algelistes onnides, mis olid osaliselt kivist, karjatasid kitseid ja harisid põldu. Guantšide ühiskond oli jaotatud mementide ehk hõimude järgi, iga hõimu eesotsas oli kuningas – mencey. Tenerife oli jagatud üheksaks hõimupiirkonnaks ehk “kuningriisiks” – see killustatus sai hiljem nii nende tugevuseks kui ka nõrkuseks.
Guantšid mumifitseerisid oma surnuid sarnaselt muistsete egiptlastega – surnud mumifitseeriti, mässiti loomanahkadesse ning asetati koobastesse.
Guantšide igapäevaelu: gofio, kitsede karjatamine ning banote
Guantšide põhitoit oli gofio – röstitud teraviljajahu, mida segati vee või piimaga. See lihtne toit on tänaseni Kanaari köögis aukohal. Guantšid kasvatasid kitsi ja sigu, mägisel maastikul liikumiseks kasutasid nad pikka kaigast ehk banotet, millega hüpati üle järsakute. See oskus on tänaseni elus kui rahvaspordi ala.
Gofio on Tenerife vanim toiduaine, mis on vanem kui Hispaania vallutused. Kanaari maadlus – lucha canaria – on guantšidelt pärit võitlusviis, kus mehed võistlevad liivaringis.
Salto de pastor on guantšidelt päritud hüppetehnika, kus pikka kaigast nagu hüppeteivast kasutades liigutakse läbi raskesti ligipääsetava mäestikumaastiku.
Tenerife nime päritolu
Kõige levinuma teooria kohaselt ei pannud Tenerifele nime mitte saare enda asukad, vaid hoopis La Palma põlisrahvas benahoared. Benahoared on benahoared sellepärast, et oma saart nimetasid nad Benahoareks. Aga Benahoarelt vaadates paistis kest Tenerifet kõrguva vulkaan El Teide tipp talvekuudel sageli säravalgena, mistõttu hakatigi naabersaart kutsuma valgeks mäeks. Nimi koosneb kahest guantšide keele sõnast: tene (mägi) ja ife (valge).
Kanaari saarte nimi ei tule kanaarilindudest, vaid koertest. Rooma ajaloolane Plinius Vanem kirjeldas saari, kus olevat palju suuri koeri – siit ka Insulae Canariae.
Hispaania vallutus
Jean de Béthencourt – esimene katsetus
Prantsuse aadlik Jean de Béthencourt vallutas 1402–1406 Fuerteventura, Lanzarote ja teised väiksemad Kanaari saared Kastiilia kroonile. Tenerife peale ta hammas ei hakanud, ühtekokku võttis Tenerife vallutamine peaaegu sada aastat.
Jean de Béthencourti järeltulijate liin viib läbi ajaloo üllatavatesse kohtadesse, sealhulgas Venemaa arhitektuuri tähtteosteni.
Alonso Fernández de Lugo vallutab Tenerife – kahe lahinguga
Tenerife tulemuslik vallutamine algas alles 1494. aastal. Esimene lahing – Matanza de Acentejo – lõppes hispaanlaste täieliku kaotusega. Guantšide mencey Bencomo juhtis kaitset nii edukalt, et de Lugo pidi taanduma, kaotades 900 sõdurit – üks suurimaid hispaanlaste kaotusi kogu konkista ajaloos. Kaks aastat hiljem tuli de Lugo tagasi suurema väega. 1496. aastal La Victoria lahingus purunesid guantšide väed lõplikult. Katk ja haigused, millele guantšidel immuunsust polnud, olid eurooplaste mõõkade eest peamise töö selleks ajaks juba ära teinud.
Katk, orjastamine ja guantšide häving
Pärast vallutamist käis guantšide käsi viisil, mis on tuttav kõigis konkista episoodides: haigused, millele põliselanikel immuunsust polnud, orjastamine, assimilatsioon. 17. sajandi alguseks oli puhastverd guantšide järeltulijaid alles mõnisada. Guantšide keel on tänaseks surnud keel, mille sõnad elavad edasi peamiselt kohanimes.
Katkupuhangud tõid Tenerifele eurooplased.
Mondorra – tõenäoliselt rõuged – laastas Tenerifet nii põhjalikult, et tühjaks jäid terved külad.
Koloonia ja kaubandus
La Laguna – Tenerife esimene pealinn ja Uue Maailma värav
Pärast vallutust asutas de Lugo 1496. aastal La Laguna, mis sai saare esimeseks tõeliseks linnaks. La Laguna kujunes kiiresti Atlandi kaubateedel oluliseks sõlmpunktiks – kõik laevad, mis uude maailma suundusid, peatusid Tenerifel proviandi ja veevarude täiendamiseks. See tegi saarest ühtlasi piraatide ja sihtmärgi. La Laguna on tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistus kui eeskujulik koloniaallinna planeerimise näide.
La Laguna vanimad kirikud ja kloostrid on ehitatud ajal, mil linn oli Atlandi kaubateedel sama tähtis kui Sevilla või Lissabon.
Vein, suhkur ja orchilla – Tenerife esimesed eksporditooted
16. sajandil kujunes Tenerife veinitootmise keskuseks. Malvasia vein – Malmsey – sai tuntuks kogu Euroopas ning jõudis Shakespeare’i näidendeisse ja sonettidesse. Teine väärtuslik ekspordikaup oli orchilla – samblaliik, millest saadi kallist lillat värvipigmenti. See väike samblik andis värvi ülikute keepidele ja maksis kaaluühiku kohta sama palju kui vürtsid.
Orchilla on samblik, millest saadi keskaegset Kanaari purpurit – tolle aja kalleimat värvipigmenti.
Piraadid ehk korsaarid ehk mereröövlid
Tenerife kasvav jõukus, aga eriti just Tenerife sadamaid läbivad laevad tõmbasid loomulikult ka piraate ligi. Francis Drake rüüstas Kanaare 1585. aastal. Hollandi laevastik ründas Santa Cruzi korduvalt 17. sajandil. Inglise admiral Horatio Nelson kaotas 1797. aasta rünnakus parema käe – just kurikuulus Tenerife lahing tegi Nelsonist ühekäelise admirali.
Amaro Pargo oli 18. sajandi alguse Kanaari saarte kuulsaim korsaar – pooleldi piraadist, pooleldi kaupmehest mees, kellel oli nutti jagada röövsaaki kuningakojaga ja maeti kurioosumina katedraali põranda alla.
18. sajand
Garachico häving – vulkaanituhk matab linna
1706. aastal purskas Trevejo vulkaan. Laavavood voolasid alla Garachico poole, mis oli tol ajal Tenerife tähtsaim sadam. Kogu sadam mattus laava alla mõne tunniga, Garachico lakkab olemast kaubanduskeskusena ning Santa Cruz de Tenerife astub lõplikult tema asemele. Tänapäeval näeb Garachicos selle katastroofiga sündinud loodusliku kivibasseinide süsteemi – charcos –, mis laava merre jooksmisel tekkisid.
Nelson kaotab käe Santa Cruz de Tenerife all
25. juulil 1797 ründas Briti admiral Horatio Nelson Santa Cruzi sadamat 3 700 sõduriga. Ta arvas, et linn kukub mõne tunniga. Kukus hoopis midagi muud – suurtükikuul purustas Nelsoni parema käe, mis tuli amputeerida. Hispaania garnison pidas kangelaslikku kaitset ning britid taandusid alandatuna. Selle sündmuse mälestuseks matkavad Tenerife sõjamuuseumi ees kaks brittidelt boonusena saadud kahurit ning tänava nimi Calle de Nelson.
Alexander von Humboldt peatub Tenerife teel Ameerikasse
Saksa maadeavastaja Alexander von Humboldt peatus Puerto de la Cruzis ning tegi matka El Teide tippu. Oma raamatus kirjeldas ta Orotava orgu ja Teide panoraami nii lüüriliselt, et nimetas Orotava oru kauneimaks paigaks planeedil maa.
Humboldt ei olnud lihtsalt läbisõitja – ta mõõtis, kirjeldas loodust ja kirjutas Tenerifest nii täpselt, et tema tekste tsiteeritakse teadusartiklites tänaseni.
19. sajand
Vabatahtlik kaubandusvabatsoon ja tomatid
1852. aastal kuulutas Hispaania kuninganna Isabel II Kanaari saared vabakauplemistsooniks. See muutis saarte majanduse kardinaalselt: tollid kaotati ja saared avati rahvusvahelisele kaubandusele. Inglise ja saksa kaupmeheperekonnad asusid saarele elama ning tõid kaasa Euroopa aiandustraditsioonid ja hiljem ka sanatooriumi- ja hotellikultuuri. Tomatitootmine, mis algas 19. sajandi lõpus, kujutas endast saare uut põllumajanduslikku ekspordimootorit.
Kanaari tomat on väiksem ja magusam kui maailma keskmise supermarketitomati – ja selle põhjus peitub 19. sajandi lõpus kohalikele oludele sobilikeks aretatud sortides.
Tenerife mäenõlvad on aastatuhandete jooksul käsitsi terrassideks ehitatud – need rippuvad aiad annavad tunnistust sellest, et kanaarid pole alati laisavõitu olnud.
Bellingshausen peatub Tenerife ees teel Antarktikasse
Vene meresõitja ja Antarktika avastaja (ja Saaremaal sündiunud!) Fabian Gottlieb von Bellingshausen peatus oma ekspeditsioonide käigus Kanaari Tenerifel, mis oli üks tavapärastest täienduspeatustest pikal mereretkel. Bellingshauseni retked laevadel Vostok ja Mirnõi aastatel 1819–1821 kaardistasid Antarktika rannikut esmakordselt.
Saaremaal sündinud admiral peatus Tenerife rannikul teel Antarktikasse – üks Kanaari saarte ja Eesti ajaloo varasemaid kokkupuutepunkte.
Gran Hotel Taoro – Euroopa turistid avastab Tenerife
Puerto de la Cruzis avati Gran Hotel Taoro, mis oli omal ajal üks Euroopa mugavamaid hotelle ja tõmbas kohale nii Briti kui Saksamaa kõrgklassi, kes otsisid tervislikku kliimat, aga samuti seiklejaid ja kirjanikke. Agatha Christie peatus siin 1920. aastatel. Puerto de la Cruz kujunes 19. sajandi lõpuks Tenerife esimeseks tõeliseks turismikuurordiks.
Gran Hotel Taoro oli Tenerife esimene maailmaklassi hotell, kus peatusid Euroopa aristokraadid, kirjanikud ja terviskliku kliima otsijad.
20. sajand
Valbanera – Kanaari saarte oma Titanic
1919. aastal hukkus teel Kuubale aurulaev Valbanera koos 488 inimesega – neist enamus olid Kanaari saartest Kuubasse emigreeruvad perekonnad.
Valbanera uppumine oli Kanaari saarte ajaloo suurim mereõnnetus – laeval olid peamiselt Tenerifelt ja Gran Canarialt pärit emigrandid.
Graf Zeppelin, Concorde ja maailmarekordid Tenerife kohal
Graf Zeppelin lendas üle Kanaari saarte 1930. aastate transatlantiliste lendude käigus. Hiljem, 1970. aastatel, tegid Concorde’i katselennud regulaarselt maandumisi Tenerife Nortes – lennukit testiti transpordilennuna ja Kanaari saared sobisid ideaalselt pooleldi transatlantiliseks prooviteekonnaks, kuid kommertslende toimus vaid üks.
Hiiglaslik tseppeliin ilmus Tenerife taevasse 1930. aastatel ja jättis tolleaegsetele elanikele kustumatu mulje.
Ülehelikiirusel lennanud Concorde maandus Tenerife lennuväljal.
Franco ja Hispaania kodusõja algus – Tenerife roll ajaloos
1936. aasta alguses saatsid vabariiklased tülikaks muutunud kindral Franco Tenerifele – vormiliselt kuberneri ametisse, tegelikult asumisele. Just Tenerifel pidasid Franco ja tema mõttekaaslased salakohtumisi, kus valmistati ette sõjaväelist riigipööret. Kodusõda ise Tenerife rannikut ei puudutanud, kuid 36 aastat Franci diktatuuri muutis ka saare elu kardinaalselt.
Just Tenerifel toimusid Franco poolt oma mõttekaaslastest sõjaväelastele korraldatud salakoosolekud, kus sõjaväelise riigipöörde plaane arutati.
Biitlid saabuvad Tenerifele
1963. aasta jaanuaris käisid biitlid Tenerifel, küll ilma John Lennonita. Tol hetkel olid nad veel maailmakuulsuse eelõhtul. Tulevane maailma populaarseim rokk-ansambel sai viimast korda nautida tavaliste inimestena ringi liikumist, sest peatselt ilmus album “Help”, mis tegi neist globaalsed staarid.
Enne biitlimaaniat käisid McCartney, Harrison ja Starr Kanaari saartel – ja neist ei teadnud tol hetkel maailma enamus mitte midagi.
El Teide köisraudtee avamine
1971. aastal avati El Teide köisraudtee – teleferico –, mis tõstab reisijad kaheksa minutiga 3 500 meetri kõrgusele. Enne seda oli Teide tipp kättesaadav ainult jalgsi matkajaile.
Teleferico käivitamine 1971. aastal oli Tenerife turismiajaloo murdepunkt – mäetipp avanes äkki kõigile.
Los Rodeos – lennundusajaloo suurim katastroof
27. märtsil 1977 põrkasid Los Rodeos lennuväljal kokku kaks Boeing 747 – KLM-i ja Pan Ami lennuk. Hukkunuid oli 583. See jäi ülemaailmselt suurimaks lennukatastroofiks, mis kunagi maapinnal toimunud. Põhjuseks olid tihe udu, halb kommunikatsioon ja inimliku eksituse kokkusattumine.
Kanaari saared mängisid rolli Apollo 11 kuulennul – siinsed raadiojaamad olid üks kolmest peamisest signaali vastuvõtupunktist, mis astronautidega ühenduses püsis.
Turismibuum – Playa de las Américas sünnib tühjast maast
1970. aastate alguses oli Playa de las Américase kohal vaid kivikõrb ja kivine rand , kuhu harva eksios ehk mõni kalur või kitsekarjus. Hispaania rahvuslik turismiarenduse organisatsioon ja erakapital rajasid siia mõne aastakümnega terve tehislinna – hotellid, rannapromenad, kauplused. See on üks Lääne-Euroopa kiiremaid linnaehituslugusid ning tänapäeval hekseldab Tenerife aastas läbi üle 6 miljoni turisti.
Playa de las Américas tekkis mõne aastakümnega tühjast kivikõrbest turismipiirkonnaks.
Tänapäev
El Teide – UNESCO maailmapärand
2007. aastal lisati El Teide rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tenerife Teide on maailma kolmas kõrgeim vulkaan merepinnast mõõdetuna – kõrgem kui Fudži ja Kilimanjaro. Rahvuspark võtab vastu üle nelja miljoni külastaja aastas ning on Hispaania külastatavaim rahvuspark.
Pandeemia ja La Palma vulkaanipurse – Kanaari saared keeristormi silmas
Covid-19 pandeemia tabas Tenerife turismimajandust raskemalt kui ükski sõda pärast 1936. aastat, aga toibumine on olnud kiire, isegi kiirem, kui paljudele kohalikele meelepärane.
Kliimamuutused ja aastast aastasse kasvav kuumus teevad Tenerifest ühe Euroopa tulekahjuohtlikuma piirkonna.
Kliimamuutus on lähendanud orkaaniteekonna Kanaari saartele – ja mõned tormid on juba ka taristut kahjustanud.
Tenerife karneval – maailma üks suuremaid ning Tenerife elurõõmu sümbool.
Tenerife tänapäeval – igavese kevade saar on aastaringne turismimeka.
Tenerife võtab vastu üle kuue miljoni turisti aastas. Saarel on ülikool, rahvusvaheline lennujaam, pealinnas sõidab tramm ja toimub karneval, mis on maailma suuruselt teine pärast Rio de Janeirot, ning tegutsev vulkaan. Kanaari saared on Euroopa Liidu osa, kuid asuvad geograafiliselt Aafrika ranniku kõrval – see paradoks on neile andnud erilise staatuse nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
Tenerife karnevalit peetakse maailma suuruselt teiseks Brasiilia Rio järel – ja vahe pole nii suur, kui mõni arvab.
Tenerife 31 omavalitsusest igaühel on oma vapp – nende sümboolika jutustab saare ajaloo lühidalt ja visuaalselt kokku.