AINULT KOMPASSIST: TWIN TICKETIGA AHVIPARKI TASUTA! |
LA GOMERA €99 |
PURJETAMA €45 |
VAALAVAATLUS al. €33 |
TÕENÄOLISELT MUGAVAIM VEEBIPOOD TENERIFEL
EKSKURSIOONIGA LA GOMERALE – KLIKI SIIA
Sisukord
1) Lühitutvustus
La Gomera on väike, väga mägine ja rohelise sisemusega Kanaari saar.
Seda iseloomustavad sügavad orud, järsud kaljud ja tihe loorbermets Garajonay rahvuspargis.
Saare pindala on umbes 370 km² ning elanikke veidi üle 20 000.
Garajonay rahvuspark kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Saar on rahulik ja looduslähedane – siin puuduvad suured kuurordid ning domineerivad väikesed külad ja matkarajad.
Kasulikud lingid
2) Ajalugu ja trivia
La Gomera on vulkaanilist päritolu saar. Enne hispaanlaste saabumist elasid siin gomeroid, kelle kultuurist on säilinud vilistamiskeel silbo gomero, mis kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
La Gomera veinikultuur ühendab endas vanu traditsioone ja tänapäevaseid tootmismeetodeid. Just see kooslus võimaldab valmistada kõrge kvaliteediga veine, säilitades samal ajal ainulaadsete ja väga vanade viinamarjasortide iseloomu.
Kanaari saarestik paikneb strateegilises kohas Euroopa, Aafrika ja Ameerika vahel. Passaattuulte mõjul oli see sajandeid oluline peatuspaik meresõitjatele, maadeavastajatele ja vallutajatele. Ka Christopher Columbus peatus oma teel Ameerikasse La Gomeral, et parandada üht oma karavelli. Selline meresõidu sõlmpunkti roll aitas kaasa sellele, et viinamarjakasvatus jõudis saartele juba üsna varsti pärast vallutust 15. sajandi alguses. Nii kujunes viinamarjakasvatusest oluline traditsioon ka La Gomeral, mida sageli nimetatakse Kolumbuse saareks.
Eurooplased, eriti vallutajad, võtsid oma merereisidele sageli kaasa viinamarjavääte. Vein oli nii toit kui ka sotsiaalne jook, mis mängis olulist rolli katoliku kiriku liturgias. Katoliiklus juurdus saarestikus koos vallutusega ja kohaliku elanikkonna järkjärgulise kultuurilise muutumisega.
Kanaari saartel kasvatatakse mitmeid Euroopast pärit viinamarjasorte, mis on hästi kohanenud saarte keeruliste tingimustega: järskude nõlvade, vulkaaniliste muldade, rohke päikesepaiste ja merelise kliimaga. Need tegurid annavad veinidele erilise mineraalse iseloomu. Samal ajal on Kanaari saartel säilinud mitmeid väga vanu viinamarjasorte, mis Euroopas kadusid pärast 19. sajandi filokseraepideemiat. See väike putukas hävitas tol ajal suure osa Euroopa viinamarjaistandustest, kuid Kanaari saared jäid sellest katkust puutumata. Seetõttu nimetatakse saarestikku vahel isegi Euroopa viinamarjasortide elavaks muuseumiks.
La Gomeral kasvab ka üks geneetiliselt ainulaadne sort – Forastera Blanca, mida kohalikud kutsuvad Forastera Gomera. Tegemist on valge viinamarjaga, mida kasvatatakse järskudel terrassidel. Need kiviterrassid moodustavad saarel iseloomuliku maastiku ja aitavad samal ajal pidurdada pinnase erosiooni.
Selle veinikultuuri pikaajalist ajalugu kinnitavad ka kaljusse raiutud ühised veinipressid, mida hakati rajama 17.–18. sajandil mitmes külas, näiteks Alojera, Arguamul ja Taguluche Valle Gran Rey vallas. Kuna oma veinipressi rajamine oli paljudele peredele liiga kallis, kasutati ühiseid presse. Mõned neist on tänaseni säilinud ja külastatavad, kuigi erinevas seisukorras. Hiljem rajati ka ühiseid talapresse (lagar de viga), samas kui jõukamatel peredel oli oma press.
Viinamarjakasvatus on La Gomeral sügavalt juurdunud. Traditsiooniline viinamarjakoristus, milles osalevad kogu pere, naabrid ja sõbrad, on säilinud tänaseni. Erinevus minevikuga seisneb selles, et tänapäeva veinimajad on professionaalsed ja tehnoloogiliselt arenenud ning määravad saagikoristuse aja viinamarjade küpsuse, tervise, temperatuuri ja sordi järgi.
Koristus on alati oodatud sündmus. Kuigi töö on raske, tehakse seda rõõmu ja piduliku meeleoluga. Valmistatakse süüa, küpsetatakse leiba ning laual on alati gofio, juust, almogrote ja muidugi vein. Varahommikul, kui päev alles koidab, alustatakse kobarate lõikamist. Viinamarjad asetatakse hoolikalt kastidesse, et vältida nende purunemist ja enneaegset käärimist. Vanasti kasutati transpordiks raskeid pilliroost ja pajust korve.
Koristus on ka perepidu. Lapsed jooksevad terrasside vahel ringi, aitavad väiksemate töödega ja õpivad nii tasapisi viinamarjakasvatuse oskusi. Töö käib endiselt käsitsi, sest saare järsk maastik ei võimalda mehhaniseerimist. Seetõttu nimetab mägipiirkondade veiniviljelust uuriv organisatsioon CERVIM La Gomera viinamarjakasvatust lausa „kangelaslikuks viinamarjakasvatuseks“.
Päev ei lõpe siiski korjega. Viinamarjad sorteeritakse – osa müüakse veinimajale, kuid osa kasutatakse oma pere veini valmistamiseks. Paljudel peredel on endiselt oma väike press, kus tehakse traditsioonilist “maja veini”. Viinamarjad pressitakse ja tallatakse ning selles protsessis löövad kaasa ka pere noorimad liikmed. Saadud mahl ehk virre pannakse tänapäeval roostevabast terasest mahutitesse või tammevaatidesse käärima. Varem kasutati kastanipuust vaate.
Novembris, San Andrési püha ajal, avatakse veinimajad ja maitstakse uut veini. Kuni üsna hiljutise ajani ei lubatud naisi veinikeldrisse, sest levis uskumus, et nende kohalolek võib veini „ära rikkuda“. Tegelikult oli see pigem viis hoida veinikeldrit meeste omavahelise suhtlemise paigana.
Tänapäeval on La Gomera veinisektor muutunud professionaalseks ja toodetakse väga kvaliteetseid veine DOP Vinos de La Gomera kaitstud päritolunimetuse all. Registreeritud on 22 veinimaja, millest 16 villivad ja turustavad oma veine erinevate kaubamärkide all. Peamine roll kuulub Forastera Gomera viinamarjale, millest valmistatakse nii kuivi kui poolkuivi veine ning ka tammevaadis laagerdatud variante. Samuti toodetakse punaseid ja roosasid veine, enamasti Kanaari saarte kohalike sortide põhjal. Praegu on viinamarjaistanduste pindala umbes 125 hektarit, kuigi varem ulatus see kuni 800 hektarini.
La Gomeral on ka väga hästi arenenud matkaradade võrgustik. Näiteks võib külastaja teha matka Garajonay rahvuspargis ja seejärel külastada selle ümbruses asuvaid viinamarjaistandusi ja veinimaju. Nii saab paremini tundma õppida saare veinikultuuri ning samal ajal toetada kohalikku majandust, maastiku säilitamist ja erosiooni pidurdamist.
Traditsioonilist talapressi ehk lagar de viga saab näha näiteks Juego de Bolase külastuskeskuse aias Las Rosases (Agulo vald) või La Laguna Grande piirkonnas. Mõned sellised pressid on säilinud ka hotellides ja eramajades.
Trivia
3) Kuidas kohale saab
La Gomeral puuduvad otselennud Euroopast.
Tavaliselt lennatakse Tenerifale ja sealt edasi kas praami või saartevahelise lennuga.
Lennukiga
Praamiga Tenerifelt
4) Transport saarel
La Gomera on väike, kuid mägine saar.
Sõiduajad võivad olla pikemad, kui vahemaad kaardil viitavad.
Bussid (guaguad)
Autorent
Kõige paindlikum viis saare avastamiseks.
Taksod
Sobivad ühe suunaga matkade puhul.
5) 10 peamist vaatamisväärsust
6) Soovitused erinevale turistitüübile
7) Hooajalisus ja ilm lühidalt
Rannikul talvel 18–22 °C ja suvel 24–28 °C.
Kõrgemal on jahedam ja niiskem.
8) 5 vähemteatud kohta või kogemust
9) Kiirplaan 1–3 päevaks
1 päev
2 päeva
3 päeva
