Kanaari saared pesumasinas
Tormid ja orkaanid Tenerifel

Kuigi Õhtuleht ja Delfi vaidleks ilmselt vastu, siis õigupoolest Tenerife ei ole orkaanipiirkond. Tõsi, aeg-ajalt saab temagi pihta. Kõige sagedasem külaline (no tegelikult „sage“ ei ole nüüd päris õige väljend, vaata alt nimekirja) on troopiline torm – see on sooja õhuga laetud ja tiirleva õhu mass, mis saab oma käivitava laksu soojast ookeaniveest.
Orkaanil ja tormil on silm, selle ümber tiirlevad spiraalsed pilveribad ja tekib see loomulikult ainult troopilistes piirkondades (Tenerife laiuskraadid on subtroopika ja teda ümbritseb jahe Kanaari hoovus). Kanaari saartele jõuavad troopilised tormid õnneks harva ja enamasti juba märgatavalt maha käinutena.
Teine ja Tenerife jaoks reeglina nutusemate tagajärgedega on ekstratroopiline tsüklon. See on hoopis teistsugune loom – tekib parasvöötmes, saab energia temperatuuride kontrastidest (soe vs külm õhk) ja liigub koos frontidega. Sellised tormid on sageli suuremad, ebasümmeetrilised ja võivad tekitada eriti tugevat tuult ning megasuuri laineid. Viimati käis selline Tenerifest üle aastal 2018 ja tal oli pahalase kohta üllatavalt nunnu nimi – Emma.
Isiklikest kogemustest on mulle kõige eredamalt meelde jäänud 2010 Xynthia. Mitte ainult sellepärast, et see oli esimene. Minu kodutänav Palm Maris muutus jõeks ning voolas läbi (ilmselgelt kehvasti projekteeritud) kõrvalkompleksi alla rajatud parkla. Vesi virnastas autod kenasti üksteise otsa ja enamus neist läks mahakandmisele. Paraku nõudis Xynthia ka inimohvreid – ühed uljaspead uppusid autos ära Guaza viadukti all, kokku sai surma mäletatavasti 5-6 inimest.
Siinkohal on hea ära seletada, mille jaoks on rajatud need tühjad kanalid, millistest turistide jaoks ilmselt tuntuim on Barranco de Troya, mis mägedest ookeanini viib Gala ja Troya vahelt. Sellised magistraalid on rajatud just sellisteks puhkudeks, kui taevast iga ruutmeetri kohta kolmteist ämbrit vett alla tuleb (ei ole liialdus, sündinud fakt) ja kanalisatsioon esimese veerand tunniga käpad püsti ajab.
Tenerife viimase 20 aasta tugevamad tormid
2005 – Delta
Üks rängemaid viimastel kümnenditel. Tugev tuul (üle 140 km/h), massilised elektrikatkestused ja suured kahjustused ka metsades (hulgaliselt tormimurdu).
2010 – Xynthia
Üleujutused kogu saarel.
2013 – 2015 järjestikused talvised Atlandi tormid
Mitmed järjestikused madalrõhkkonnad tekitasid tugevaid laineid ja rannakahjustusi, eriti 2013 ja põhjarannikul. Kompassi kontori ette moodustus jõgi ja suured prügitünnid ujusid ringi nagu vannipardid.
2018 – Emma
Kõige fotogeenilisem, aga ka kõige laastavam rannikule. Hiigellained lõhkusid promenaade ja viisid autosid merre, põhjakaldal laksas laine rannikule ehitatud majade kümnenda korruseni, ime, et nad püsti jäid (kuigi mõned rõdud viis ära ka). Vaata videot siit – kliki!
2020 –Filomena (kaudne mõju)
Peamiselt sai pihta Hispaania mandriosa, kuid jagus Kanaaridele ka.
2023–2024 talvised tormid
Mitmed nimetud, kuid tugevad Atlandi tormid põhjustasid taas üleujutusi Puerto de la Cruzis ja Garachicos.
1826. aastal käis Kanaari saartest üle niisugune torm, millele pole saarestiku teadaolevas ajaloos võrdset. Vähem kui kahe ööpäevaga hukkus umbes 300 inimest, hävis üle 600 elumaja, rohkem kui tuhat karilooma ning hinnanguliselt üle 30% viljakast põllumaast.
Kõige hullemini sai pihta Tenerife põhjarannik, eriti La Orotava org. Ainuüksi selles piirkonnas hävis 225 maja, hukkus üle 200 inimese ja kadus 804 karilooma. Mägedest alla sööstnud vee-, muda- ja kivimassid uuristasid maastikku koguni 12 uut barranco’t ehk uhtorgu. Puerto de la Cruzis kandis vesi kaasa viie- kuni seitsmetonniseid rahne, mitmel pool kuhjus ookeani niipalju muda ja kive, et rannajoon nihkus 50–100 meetrit mere poole.
Candelarias viis tulvavesi minema kindluse, pühakoja ja isegi Kanaari saarte kaitsepühaku Virgen de Candelaria algse kuju. Seda pole tänini leitud. Või vähemasti tagasi toodud.
Ega teised saaredki pääsenud. Gran Canarial hinnati purustusi 200 miljonile reaalile (ca €366 000 000), Tenerifel 50–60 miljonile (ca €100 000 000 – arvutus põhineb tollasel 20-reaalisel mündil, mis sisaldas ligikaudu 24,4 grammi puhast hõbedat). Lanzarotel hävis toonaste aruannete järgi tervelt kolmandik saare varalisest väärtusest. Kadusid sillad, vesiveskid, niisutussüsteemid, põllud ja istandused. La Orotava oru veinimajandus sai hoobi, millest taastumiseks kulus aastakümneid.
Ajaloolane Leopoldo Álvarez on ligi 30 aastat uurinud toonaseid dokumente ja jõudnud järeldusele, et kogu saarestikus võis hukkunuid olla hoopis 500 ringis. Näiteks Gran Canaria lähistel sai üheainsa laevahuku käigus surma 37 inimest.
Muide, katastroof oli sedavõrd suur, et sellest kirjutasid ajalehed üle kogu Euroopa, tsaari-Venemaast Soomeni. Ainuüksi Suurbritannias kajastas toimunut üle 50 ajalehe.
Tormi tagajärjed tuletavad meelde sedagi, milleks on Tenerifel need enamasti kuivad ja süütuna näivad barranco’d. Suure vihmaga muutuvad need mägedest ookeani kihutavateks jõgedeks, mis võtavad kaasa kõik, mis ette jääb. Ja kui Kanaarid jälle pesumasinasse visatakse, on seda kraami üksjagu, autode ja majadeni välja.
Tormid Tenerifel piltides












