Kanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi. (Canis tähendab ladina keeles ju koera).
Koerasaared ja Kanaari koeradKanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi. (Canis tähendab ladina keeles ju koera). Tuhandeid aastaid tagasi Epirusest ümberasujatega koos (jääb kuhugi tänapäeva Kreeka ja Albaania piirimaile) teele asunud koeratõug on hiljem saanud nime omakorda saarte järele: Kanaari mastif – Dogo Canario. Kanaari mastifi ülesanne oli karja kaitsmine kiskjate eest ja vähemasti mind on see fakt küll alati imestama pannud – jänesest suuremaid kiskjaid Kanaaridel ju ei ole. Muide, kui Kanaari mastifil kuplialune segi pöörata, siis on tulemuseks ohtlikumaid koeri maamunal ning seda kasutavad ära hälvikud, kes neid võitluskoerteks kasvatavad. Inimohvreidki on teada üksjagu, kuulsaim neist ilmselt USA-s selle sajandi alguses aset leidnud kaasus, kus tapjakoeri kasvatanud abielupaar eluks ajaks vangi mõisteti, kuna nende poolt kasvatatud murdjakoer naabrinaise tema enda kodumaja ees pudiks rappis.
Teine kohalik tõug on veelgi pikema ajalooga, pärit 7000 aasta taguselt Egiptimaalt ning kõigile vähemasti peadpidi teada – surnute riiki haldav Anubis laenas just sellelt koeralt endale pea. Podenco Canario on aretatud puhtalt jahikoeraks ning koolitatakse neid iseseisvalt jänesejahti pidama. Et need pikakõrvalised kiskjad saarel võimust ei võtaks. Osa kohalikke ehk kanaare peab pikk-kõrvade nottimist koguni spordialaks.
Podencosid ja galgosid (Hispaania hurtasid) hukatakse peale jahihooaja lõppu, sest jahimeeste ehk galguerode silmis ei ole need koerad lemmikloomad, vaid puhtalt tarbeesemed ja tööriistad, mille ülalpidamine väljaspool jahihooaega on finantsiline koorem. Kuidagi on levinud ka uskumus, et mida piinarikkamalt koer sureb (aeglaselt poomine jms), seda edukamaks kujuneb järgmine hooaeg. Loomakaitseorganisatsioonide (nagu Hope for Podencos või Galgos del Sol) hinnangul hüljatakse või tapetakse Hispaanias igal aastal umbes 50 000 kuni 100 000 jahikoera.
