Tenerife külades harrastatakse seda guantšidelt päranduseks saadud liikumiskunsti ekstreemspordina.
Peamine põhjus, miks konkistadooridel, kel olid juba tulirelvadki kasutada (kuigi algelised) kiviajas elavate ja paljakäsi sõdivate guantšide alistamiseks pea sada aastat kulus, oli Tenerife reljeef. Üksteisele järgnevad sügavad ja järsud uhtorud ehk barrancod teevad hobusega liikumise keeruliseks, enamasti koguni võimatuks, aga jala liikudes oli eurooplastel varsti võhm väljas, sest turvised, kiivrid, raudrüüd, relvad, kilbid jne kaalusid palju. Ehk siis guantše ei saadud lihtsalt kätte. Ja maastikul liikumiseks oli pärismaalastel abivahend – banot – mis meenutab küll viskeoda ja hädakorral nad seda ka relvana kasutasid, kuid tegelikult on banoti otstarbeks olla abivahendiks kaljulõhede ületamisel või järsakutest laskumisel – pisut meenutab see tuletõrjujate viisi laskuda posti mööda libistades. Tenerife külades harrastatakse seda guantšidelt päranduseks saadud liikumiskunsti ekstreemspordina tänapäevase nimega „salto de pastor“ ehk karjasehüpe.
