Rahvaarv: 898680 (2011)
Suunakood: +34
Ajavöönd: GMT -1
(kellaaeg on Eestist 2 tundi taga)
Pindala: 2034 km2
Pealinn: Santa Cruz de Tenerife
Rahaühik: euro (EUR)
Liiklus: parempoolne
Riigikeel: hispaania.
Neile, kes tulevad siia Preisi täpsust ja Aasia teenindamisvalmidust otsima. Siin ei ole Pattaya. Siin ei ole ühe külastaja kohta kolme koogutavat neidist, kes püüavad teie soove ära aimata ja palaval päeval märja sidrunilõhnalise rätikuga laua alla siueldes teie jalgu tõttavad jahutama. Kahjuks. Siin on peamiselt Hispaaniast väljarändajate järeltulijatest moodustunud omaette populatsioon, kelle maailmanägemus ja seda järgiv elukorraldus on totaalselt enesekeskne. Siin ei ole puudu külalislahkusest ja igaühe raha on loomulikult teretulnud, aga arvestage - vaid võõrustajale sobivas tempos ja viisil. See on lõunamaalase minakesksus, mille ta on emapiimaga sisse imenud ja mis takistab tal ennast haigeks muretsemast asjade pärast, mida võib väga hästi teha ka kümne minuti pärast või kahe tunni või siis teha seda hoopis homme või hoopis tegemata jätta. See on nende infarktivastane vaktsiin, kui soovite. See on see (kuri)kuulus mañana, millega mujalt tulnuil on ainult üks tulemuslik viis hakkama saada - kohalikega suheldes see omaks võtta. Kui te ühel päeval otsustate teha kannapöörde ja hakata tööd tegema selleks, et elada, siis paremaid õpetajaid te ei leia. Ma tean Tenerifel kohalikku, kes oma lõbustuskohta - räämas, aga õdusat baarikest idakalda rannikulinnas - hoiab avatuna ühel õhtul nädalas. Kui juhtub ime (tal on millekski ilmselt rohkem raha vaja) - siis koguni kahel õhtul sumiseb seal sara all. Publikut jaguks kahtemata kõigiks seitsmeks õhtuks. Aga talle sellest äraelamiseks piisab. Kui teie arvates ei oska see mees (ära) elada, siis mõtelge veel.
Aga kellele siis sobib ehk MIKS JUST TENERIFE?
Lubage mul sissejuhatuse dramaatilis-ähvardavaid toone pisut mahendada. Loomulikult on ka Tenerifel maailmatasemega ja ääretult kliendikeskne teenindus olemas, aga see lihtsalt maksab. Tenerifel on küllaga hotelle, spa-sid ja komplekse, kus teenindajad imbuvad hääletult eikusagilt ja haihtuvad, jättes lauale higistavas klaasis sidrunilehekesega mojito, mida te just alles jõudsite ihaldama hakata. See kõik on olemas, ärge muretsege. Aga see ei ole kahe-kolmetärni hotelli ja tänavarestorani standard. Esiteks muidugi päike. Ei saa väita, et Tenerifel üldse pilviseid päevi ei ole, aga üldjuhul paistab päike siin iga päev ja kogu aeg, terve saar ei ole peaegu mitte kunagi pilves. Niisiis neile, kes tahavad õlgadele vajuva tinahalli rõskuse käest lihtsalt päikese kätte akusid laadima pageda, on Tenerife enamvähem kindla peale minek. Ma olen saanud sadakond kirja teemal, et öelge nüüd ausalt, kas talvel on Tenerifel vahest ikka külm ka? Neile ja kõigile teistele olen ma öelnud järgmist: "Igavese kevade saar" saar tähendab tegelikult peamiselt just seda, et ööpäeva keskmise temperatuuri kõikumine on aastas kõigest 5 kraadi. St, et kui suvel on siin normaalne päevane temperatuur nii +27,+28, siis talvel on see + 22, +23. Tõsi, talvel võib olla pilvisem ja nagu veebruar 2010 ja november 2013 meile tõestanud on, võib ka lõunas tulla kõvasti vihma. Aga põhjamaalt tulles võite te ka talvel arvestada sellega, et te tulete siiski suve ja päikese kätte. Ookean, asuursinised basseinid, lamamistoolid ja keskpäeval liigagi palavalt paistev päike ootavad teid aastaringselt. Teiseks võib lakooniliselt ära öelda, et Tenerifel on midagi tõepoolest igaühele. Saarel sisse elades olen ma avastanud, et kogu oma mañanatamise juures, st sellest hoolimata ja tõenäoliselt väljamaalt sissevoolava kapitali ja know-how toel ei ole vanuse- ega huvigruppi, kellele siin saarel mõeldud ei oleks ning saare loomulikud eeldused on loonud selleks äärmiselt tänuväärse ja viljaka pinnase. Ma ei räägi siin baaridest, restoranidest, pubidest, klubidest jne. See on elementaarne, neid on sõna kõige otsesemas mõttes igal sammul ja asi on lihtsalt valikutes. Tenerife on piltlikult öeldes Saaremaa suurune ja püüdke ette kujutada, et Orissaares on kilomeetrite viisi randu ja hotelle ja palme ja Sahaarast puhuva tuulekesega troopika, aga Kihelkonna kandis on parasvööde ja paksud piiniametsad. Et kuskil Laimjalas on peaaegu neljakilomeetrine mägi, kus serpentiine mööda mäkke keerutades näeb auto- või bussiaknast taimkatte vööndite vaheldumist vähenõudlike kaktusteni välja, täpselt nagu õndsal kooliajal geograafiaõpetaja õhinal meile pähe tagus. Ja mäkketõus päädib vaatega, mis on nagu lennukist, kuid 360 kraadi - ühel pool ehk pilved kaugel all ja teisal maakera kumeruse taha kaduv ookean ja saared. Ja te ei ole ikka veel päris tipus! Kus talvel on isegi lund! (Ärge kartke - palmid ei kao samal ajal mitte kuhugi, 3 km allpool troopika jätkub).Ja see kõik on Tenerifel maksimaalselt tunnise autosõidu kaugusel. Niisiis pakub Tenerife kõike, mida hing ihaldab matkajatele, paraglaideritele, mägibaikeritele ja kes te kõik olete. See kõik on siin olemas. Pluss üheksa golfiväljakut (enamus 18, kaks 27 auguga).
Ja siis muidugi kõik see, mida pakub Atlandi ookean.
Surfajatel on siin omad paradiisid, purjetajatel omad (ühtekokku on saarel 7 sadamat), saarelt teevad huvireise paras ports erinevaid, väga erineva suuruse ja otstarbega veesõidukeid, kes viivad teid sukelduma, kala püüdma, vaalu vaatama või muidu elu nautima. Kui te midagi ei oska, siis kõige jaoks on olemas loomulikult koolitajad alates sukeldumisest ja lõpetades golfiga. Elu keeb ja äri käib. Klubides üldjuhul piletiraha ei küsita (harvadeks eranditeks on kohalesõitnud ja peamiselt latiinostaaridega kontserdilaadsed üritused), lahjad joogid ja dringid maksavad 1-2-3 €, (loomulikult on kohti, kus õlle või siidri eest on võimalik ka 10 € maksta), kokteilid 4 - 8 €. Meie lemmikrestoranis saab kümne euroga ägisemini söönuks ja joonuks, aga ta ei asu ka turistilõksu peatänaval, üldjuhul peaks restoranilaadses kohas söömisel arvestama ikkagi paarikümne euroga inimese kohta. Puudu pole “söö palju jaksad” tüüpi puhvetitest (buffet`dest), mis pakuvad peamiselt Hiina või India toitu, söök maksab 6-10 €, jookide eest tuleb juurde maksta. Suurtes toidupoodides on kõik üldjoontes sama hinnaga või isegi odavam kui Eestis, rääkimata rõiva-, kinga- jms poodidest, outlettidest (Mango, Benetton jms) ja NB! kirbuturgudest, mis on tõeliseks shopahoolikute paradiisiks.
Ega muud kui Bienvenido! ja suur tänu neile, kes selle oopuse lõpuni jaksasid lugeda, loodetavasti ei hirmutanud ma kedagi liialt, sest vapralt siiani lugenutele on mul teatada järgmist: kui maapealne paradiis eksisteerib, siis puhkajate jaoks on see Tenerifel või - vähemasti on Tenerife sellele väga-väga lähedale jõudnud:). Jätke kell koju, tulge Tenerifele, laske ajal voolata ning päikesel ning Tenerifel ennast hellitada. Tenerife kingib teile oma soojuse, oma lummuse, oma rahu ning igaõhtuse pillerkaari. Lennu nimelises jaamas maandudes mõtlete te ühest - kuidas ja millal tagasi saab. Nii on.
Väga mugav ja soodne on kasutada kohaliku bussifirma TITSA teenuseid. Nende roheliste bussidega pääseb sõna otseses mõttes igale poole, küsige infopunktist või hotelli retseptsioonist kaarti koos sõiduplaaniga. NB! Bussipileti ostmiseks varuge peenemat raha, iseäranis linnaliini bussides ei pruugi bussijuht vastu võtta suuremaid rahatähti, kui 20 või isegi 10 eurot. Bussi- ja trammisõidu eest saab maksta ka Tenmas (Ten+) kaardi ja äpi abil - https://tenmas.es/ Kahjuks on Tenmasi lehekülg ainult hispaaniakeelne, kasutage vajadusel google tõlki. Titsa koduleheküljel on küll võimalik valida inglise keel, aga leht ise on paraku suhteliselt sadistlik, pikapeale uurides saab kuidagi pihta, mis ja kuidas.
Takso on Tenerifel muide suhteliselt mõistliku hinnaga, kui juht just valskust ei tee. Kuurordi piires liigeldes arve reeglina kunagi ei öösel (mil taksosõit on pisut kallim) ega päeval üle kümne euro tulla ei tohiks. Pettusi küll paraku esineb ja ma täheldan siit-sealt kuuldu põhjal ja loomulikult kasvava murega, et nende arv sageneb. Soovitan jätta juba kogenud turisti mulje (paar sõna hispaania keeles jne), et need sänikaelad vigurit visata ei julgeks.
Hetkel on igasugu ametiühingute survel UBERID jms Tenerifel veel keelatud, kuigi tasapisi juba toimivat.
Kartke maikamehi.
Tenerifel liiklemine on - no ütleme Tallinn-Tartu maanteega võrreldes lapsemäng ja liikluskultuur on pigem euroopalik kui lõunamaine. Miks see nii on, tuleneb arvatavasti mitmete asjaolude koosmõjust. Esiteks - oma pooled liikluses osalejaist on turistid oma peataolekust tulenevate äkkotsustega - kohalikud teavad sellega arvestada, et paremat suunatuld vilgutav Loro Pargi kleepsuga (ehk ilmselgelt rendi-) auto võib ristmikul samahästi pöörata ka vasakule (ühesuunalise tänava vastassuunavööndisse). Teiseks rahustab liiklust märgatavalt fakt, et turistidest üle poolte tuleb vasakpoolsest liiklusest ja nad käituvad seoses „valel pool” sõitmisega rahulikumalt. Vahest muidugi läheb neil juhe kokku ka - mulle sõidab aastas vähemasti korra või paar keegi ringteel vastu, aga sellega harjub. Suunatule näitamisest tunneb ilmeksimatult turisti ära, sest kõige närvesöövam Tenerife liikluse eripära ongi fakt, et selle väikese roolialuse kangi otstarvet ei tea kohalikest küll mitte keegi. No mitte keegi. Kolmandaks kehtib tänavail vääramatu printsiip "sõida ise ja lase teistel sõita" - hoovist või põiktänavast väljapöörajad lastakse liiklusvoolu meelega, mitte kogemata. Ja last but not least – nagu „vanas” läänes ikka on auto siinmail liiklusvahend, mitte staatusesümbol või (ego)pikendus, niisiis ei ole suuremale autole rohkem lubatud kui väiksemale. Erandeid muidugi on, aga üldiselt austavad ka kellade ja viledega ning ülenikeldatud kummidega bemarid üldiseid reegleid.
Kaasliiklejatest tasub tähelepanelikumalt jälgida ja parem karta kui kahetseda järgmiseid liiklusvahendeid:
“Pirukakärud”. Vahet pole, kas tegu on kirevate kleepsude või põrandavärviga ületõmmatud kaubikuga, neil on alati otse ebakanaarilikult kiire ja kui saab, siis nad lõikavad nina alt läbi. Kui pirukas gaasitab, on kõigil teistel mõistlik pidurdada.
Taksod. Jälgides Tenerife taksojuhtide sõidustiili, võib raudkindlusega väita, et tegemist on kõige frustreerivama ametiga planeedil maa ja ainuke viis sellega toimetulekuks on liigelda sellisel kiirusel ning selliseid sõiduvõtteid kasutades, mis teeks au igale algajale kardisõitjale.
Bussid. Nad on suured ja nad hilinevad, seega kulgevad nad nii, nagu oleks nad nägemisulatuses ainukesed sõiduvahendid.
Maikamehed. Lõunas õnneks harva esinev, aga põhjas küllalt palju segadust külvav juhitüüp. Regaaliateks valge maika ümber trimmis rinnalihaste, paljaks pöetud kukal ja sibulatukk. Keskmine maikamehe vanus on 18-28 aastat, aga nende üle ääre pritsiv testosterooniküttel pulbitsev mentaalsus ning valgurikas silmavaade on 14 aastase omad. Sõiduvahendiks on maikameestel Eestis praktiliselt tundmatud mikroskoopilised Citroenid, Datsunid ja muu säärane 90ndate alguses toodetud kraam, mille spoileriringidesse, min. 300 W kõlaritesse, nikeldatud sumpsidesse jne läheb kogu nende töötu abiraha. Maikamees võib 500 meetri jooksul figureerida kokku neljas reas (tihtigi tundub, et korraga!), kiirendada selle maa jooksul 6 korda ja pidurdada sama palju arv kordi ning anda vähemasti korra signaali (juhtub, et mitmehäälset).
Telefoniga beibed. Neil on oma nutitelefoniga kordades rohkem tegmist, kui liikluse jälgimisega ja mingil põhjusel ei suuda isegi röögatud sellesuunalise tegevuse vastu suunatud trahvid nende suhtlemisnälga leevendada. Kui teie ees lengerdab nii pooleteist rea ulatuses kummalisi kiirendusi ja hoo mahavõtte praktiseeriv auto ja kui te lõpuks südame rindu võtate ja temast mööda uhate, näete surmkindlalt, et tibin on oma nelja sentimeetriste küüntega lihtsalt hädas sõnumi saatmisega. Ma ise õnneks näinud ei ole, aga kuulnud olen ka sõidu ajal last mähkivast noorest emast.
Aga muidu – nagu öeldud – on liiklus siin rahulik.
Ehk küll tõenäoliselt 99 protsenti Tenerife tänavail liikuvatest brittidest pole Ilfist ja Petrovist kuulnudki, käituvad nad ometigi vääramatult just selle printsiibi järgi, nagu nende raamatus kirjas - “jalakäijad on parim osa inimkonnast!” Tenerife brittidest turistid käsitlevad isegi kaine peaga kogu hoonetest üle jäävat territooriumi kui üht suurt jalakäijate ala, st. et nad astuvad tänavale just seal, kus neile meeldib ja just siis, kui see neile pähe tuleb. Ka juhtumisi vöötrajale pihta saades lähtuvad nad eelkõige ja ainult liikluseeskirjadest, mitte füüsikaseadustest - sebra tähistab tema eesõigust ja ta kasutab seda, vaevumata hindama ligineva auto kiirust ja kaugust trajektooride teoreetilise lõikumispunktini. Kuurordis seega topelt ettevaatust!
Mägedes sõitmine on muidugi elamus, soovitan lihtsalt olla ettevaatlik ja võimaluse korral rooli panna reisiseltskonna kõige kogenum juht.
Raha on Tenerifel soovitatav võtta AINULT nendest automaatidest, mis on kas pangakontorite juures/sees või siis selgelt kuuluvad mõnele pangale ja kannavad ka vastavat märgistust, à la CaixaBank, Santander, Sabadell, BBVA jms. Neid on piisavalt.
VÄLTIDA tasub kirevaid (reeglina sinikollaseid) lihtsalt ATM kirjaga ja tihtigi keset tänavat troonivaid Euronet jms automaate, sest teenustasu võib neis vabalt olla ka 15%.
Rusikareegliks jooraha jätmine Tenerifel ei ole, eriti väljaspool turismipiirkonda, kus kohalikud (ja sinna eksinud sakslased) korjavad hoolega kokku iga viimase kui tagasi antud punase sendi. Kui teenindaja prioriteet on oma telefoni nokkida või kaob ta pooleks tunniks kolleegiga nurga taha suitsetama, kuni teie oma arvet ootate, siis mina ei jätaks. Ega see teda ei koti ega kasvata küll ka. Kui aga kõik on tasemel (ja enamasti ongi) ja näha on, et teenindaja pingutab, et puhkuse meepotti tõrvatilku ei satuks, siis 10% jätta on igati ok.
2017 kadusid Euroopas rändlustasud, mis tähendab, et nüüd saab Euroopa Liidu piirides kasutada mobiilset internetti täpselt nagu koduriigis ilma lisatasu maksmata. Pakettidel on siiski piirid, seega soovitame enne Tenerifele tulekut oma limiidid üle vaadata teenusepakkuja leheküljel ja vajadusel korrigeerida.
Kui põhjapoolkerale saabub sügis ning jahedamatel laiuskraadidel saab mahalangenud lehtedes sahistada, on Tenerifelgi omad sügisekuulutajad platsis. Esimene märk sügisest on kohalikud (ja saarele kolinud ning kanariseerunud) prouad, kes teavad, et oktoobri saabudes on neil konstitutsiooniline õigus hakata kandma saapaid. Ehk siis plätudes ja tihtigi palja ülakehaga turistid (ma räägin nüüd valdavalt meesterahvastest) vaheldumisi saabastes kohalike prouadega. Sügis missugune!
Teine eksimatu saabuva sügise märk on kireva lehevaibana tänavapinke, müüriservi ja tihtigi terveid muruplatse kattev kiht reklaamvihikuid, millede kaantel Skandivaavia/Euroopa riikide lipud ning sajases šriftis ning punaselt hinnad à la Volcan el Teide €12 etc. Kuidas on sellise hinnaga ekskursioonid võimalikud? – küsivad turistid. Vastame: sellise hinnaga ekskursioonid ei olegi võimalikud, Sellise hinnaga on võimalikud nn „madratsituurid“, mida korraldatakse kuskilt Euroopa mandrilt ning nende peamine eesmärk pole mitte turistidele Tenerife saart näidata, vaid viia Lääne-Euroopa ning Skandinaavia (jõukad, aga naiivsed) pensionäridest turistid kõigepealt ühte suurde saali. See saal tehakse pimedaks ja näidatakse neile verdtarretavaid makrovõttes tehtud kaadreid tolmulestadest ja muudest elukatest, kes nende patjades-madratsides elavad ja kõige lähemas tulevikus sellel padjal või madratsil magaja ülekohtuselt varajase siitilmast lahkumise põhjustavad. Ja seda mõistagi piinarikkas ning troostitus üksilduses, sest kõik lähedased on see mõrtsuk-lest selleks ajaks juba hauda viinud. Aga teile pakutakse pääseteed lestavastase madratsi ja padja näol. Mõistliku hinna eest.
Kui makseterminal on oma töö teinud ja kapi peal vaikselt lõõtsutab, siis viiakse kergendusest kilkavad (olgem ausad - ikkagi ülinapp pääsemine nii võikast surmast!) ja omavahel rõõmsalt vadistavad vanurid muidugi ekskursioonile ka.
NB! Kes te elate Eestis – pange palun tähele, et selle kaubanduse logistika on üles ehitatud Skandinaavia baasil (ehk Eestisse nad ei tarni, isegi kui te oleteksite nõus padja eest €150 ja madratsi eest €2500 välja käima), siis varjake bussi sisenedes oma päritolu, sest eestlasi nad bussi ei lase. Ühel reisisaatjal ei tulnud kiiruga muud põhjendust pähe kui viidata „kõrgemalt“ tulnud korraldusele viitega sagenenud taskuvargustele madratsituuride käigus. Bravo.
Tenerife lõunarannikul on kokku mitusada kohta, kus ennast hilistel õhtu- ja varastel hommiktundidel tühjaks või täis pidutseda saab. Ehkki Tenerife külastajate keskmine vanus aasta-aastalt tõuseb ning meditsiini edenedes pole kardetavasti väga kaugel ajad, kus see kuuesaja ületab, on sellel “penskarite saarel” siiski piisavalt peokohti ka neile, kellel või suus veel sulab.
Populaarseim oli vähemasti enne pandeemiat klubi nimega PAPAGAYO BEACH CLUB, mis asub (kuri)kuulsas Veronicases, aadressil Av. Rafael Puig y Lluvina 2 , nende koduleht on SIIN.
Väga populaarne koht on MAGIC LOUNGE CLUB, mis asub strageelises epitsentris - Las Americase peatänaval, aadressil Av. Las Américas, Mare Nostrum Resort, nende koduleht on SIIN. Kliimapagulaste seas on populaarne selline hedonistlik logistika, et Magicus alustatakse soojendusega (11-12 öösel) ja siis paari tunni pärast suundutakse Papagayosse, kui seal juba katus lendu tõusta tahab.
Kohe Magicu kõrval on magneet raskema levimuusika sõpradele HARD ROCK CAFÈ, ürituste kalendrile viib otsetee SIIT.
Salsasõpradele on mõeldud koht nimega DISCOPUB ACHAMAN, aadressil Av Bruselas, Playa Fanabe. Nende FB lehekülg on SIIN.
Kes tahab autentsemat atmosfääri ja kohalikku värvingut, peab ootama reede või laupäeva õhtut, kui käima läheb terve rivi klubisid (ühes otsas CASA BLANCA ja teises otsas PUNTA CANA), vahele jääb terve plejaad suuremaid ja väiksemaid tantsupuhveteid, sh Kuubale, salsamuusikale jne pühandatuid. Nad asuvad eri korrustel ja on kõik rannale avatud, asukohta vaata palun ÖÖKLUBIDE KAARDILT.
SHOPPING
HINDADEST TENERIFEL - üldjuhul odavam kui Eestis
Kanaari saared on erimajanduspiirkond, kus pole käibemaksu, selle asemel on kohandatud müügimaks (tallinlased saavad ilmselt päris hästi aru, mis see on) ja see on enamasti 7%. Käibemaks Hispaania neis piirkondades, kus seda kohaldatakse, on 20, seega on jämedalt võttes Tenerifel kõik 13% odavam kui mandril. Aga see pole veel kõik. See “erimajandus” tähendab paljude kaubagruppide puhul ka seda, et on kas allapoole kohendatud või siis üldse ära kaotatud igasugu sisseveoga seotud makse ja aktsiise. Ilmselt teavad nad, mida nad teevad, sest siiani pole puudust turistidest, kes naeruväärselt odava alkoholi ja tubakatoodete tarbimisel kadestamisväärset usinust (ja tervist) üles näitavad. Igatahes on see maksu- ja aktsiisipudru kaasa toonud olukorra, kus lennujaama TAX FREE poes on kõik kallim, kui mistahes kärakapoes väljaspool lennujaama. Kõige hinnatumad käraka- ja suitsupoed on koondunud ketti nimega SPANISH STYLE, paar tükki olen ma shoppingukaardil tähistanud. Ja heade hinnauudiste rubriigis pole seegi veel kõik. Tenerife allahindlused ehk REBAJAS on midagi sellist, mille peale eestlane lihtsalt ära minestab. Neid tõsiseid allahindlusi on küll ainult kaks korda aastas – 07 jaanuarist kuni veebruari lõpuni ja augustis. Kõige värvilisem näide korralikust allahindlusest vs turist on ühest veebruarikuisest tööpäevast, kus ma eriti muud teha ei saanud, kui olla toeks ühele La Laguna kingapoes hulluks läinud prouale, et ta saaks oma postisaadetised vormistatud ja teele saadetud. See rebajadest karastamata isend jalutas lihtsameelselt La Lagunas kingapoodi sisse, kartmata, et tema nõukaaja kaubapuudusest sandistatud hing ei luba niisama lihtsalt maha jätta riiulitäit nahast kingi, kõigil küljes oranžid hinnalipikud ühest kuni kolme euroni. Niisiis - Tenerife on Eestist odavam, tükati palju odavam, kui me räägime alkoholist, tubakast ja riietest.
E,T,K,R veab Costa Adejelt endale kundesid tasuta bussiga pealinnas Santa Cruzis kõrguv El Corte Inglèsi kaubamaja, bussi graafik:
08:50 H10 Atlantic Sunset
08:55 Hard Rock Hotel Tenerife
09:10 Hotel Sheraton La Caleta
09:15 Gran Hotel Bahía del Duque
09:20 Iberostar Grand Hotel Anthelia
09:25 Hotel Bahía Princess
09:35 Hotel Jardín Tropical
09:40 Hotel Olé Tropical
09:50 Hotel Park Club Europe
09:55 Hotel Gala
TOIDUPOODIDEST
Mercadona on kindla peale minek. Toidupoodidest rääkides (siin ja järgnevalt üldjuhul lõunarannikust ehk turismipiirkonnast) on minu esimene soovitus turistidele ERITI suure kaarega mööda käia nendest poodidest, mis on endid sisse seadnud hotellide alla või kõrvale. Ehk küll tõmmu mees on oma asutusele nimeks pannud midagi, mille eesliide on vältmatult kas hüper-, giga-, super- etc, siis tegelikult miski peale hindade nendes poodides kuigivõrd giga ei ole. Kui parajasti pole pühapäev, kui pole öö ja kui te pole pohmakasse ära suremas, siis on mõni Mercadona teist vähem kui veerandtunnise jalutamise kaugusel ja teil jääb vähemasti pool raha alles. Väga jämedalt võib öelda, et gigamehed võtavad tüki eest samapalju, kui Mercadonas maksab kilo. Kohalik sõidab San Isidro linnakesse ja saab sama raha eest kaks kilo. Niisiis tuleb neil, kelle puhkusemajutuseks on köögiga apartment, leida Mercadona. MERCADONA on üleriigiline supermarketite kett, mille müügilubadus on pakkuda parimaid hindu. Seda lubadust nad üdjuhul ka peavad. Kui te olete Tenerife lõunaosas ja ilma autota, siis saate Mercadonas kõik oma ostud tehtud. Kellel on auto, võib vahelduseks sisse põigata ka Lidlisse, üks neist on Adeje mahasõidul ja teine Las Chafirases (mõlemad on shoppingu kaardil olemas).
ELEKTROONIKA OSTMINE TENERIFELT on teravate elamuste otsijale
Ärge ostke - lõunaosast kindlasti mitte - on minu kategooriline nõuanne.
Selles bisnises on erandeid, aga ma ei paneks Tenerife lõunaosas saatust proovile. Ausalt.
AGA KUS ON SIIS TURUD?
Eestis. Sellist turgu, nagu te Eestis olete harjunud väisama - mis oleks iga päev lahti ja letid värskest kraamist lookas, pole Costa Adejelt mõtet otsida. Esiteks – see, mida turistidele infotundides reklaamitakse kui kohalikke turge, on ristand Kadaka turust ja promenaadi äärsetest putkadest pakutava Aasiast toodud rähmaga. Põllumajandus Tenerifel küll eksisteerib, aga kuna veega pole lood kõige paremini, siis on just turgude ning puu- ja juurviljadega (loe: nende kesise valiku ja kvaliteediga) seotud puuduliku kodutööga turistide suurimad pettumused. Kartul annab siinmail küll kolm saaki aastas ja ümber saare laiuvad suured banaaniistandused, aga muud kohalikku palju poest pole loota. Mercadonades on peamiselt sissetoodud puu- ja juurvilja valik olemas, aga see pole palju rikkalikum Eestis pakutavast. Liiati saab see õhtuks enamasti otsa. Tenerifel on üle saare kümmekond põllumajanduslikku turgu, mis on avatud päevaks-paariks nädalas (tavaliselt nädalavahetuseti), paraku eelkirjeldatud põhjustel on valik seal valdavalt kesine. Kaardil on mõned turud, aga salatilehtede või porgandi järgi sinna on muidugi kaugevõitu sõita. Uhke turg on pealinnas küll olemas: Aafrika turg ehk Mercado de Nuestra Senora de Africa.
TENERIFE TURUD
Lõuna- ja läänerannikul: E- Alcala 9 -14 | T- Los Cristianos 9-14 | K- Las Chafiras 8-14 | N- Costa Adeje 9-14 | L- Las Chafiras, Costa Adeje 9-14 Adeje 8-14 | P- Las Chafiras 8-14 Los Cristianos 9-14 Adeje 8-14
Värskema aiakraami hankimiseks on aga Mercadonast ja turgudest kavalamaid kohti ja nende nimi on:
FRUTERIAD
Seal on müügil Kanaari kardulad, kohalikud banaanid ehk platanod ja Maroko apelsinid, lisaks sada juurikat, mida te pole enne näinudki.
Fruteria on juurika- ja puuviljapood, kus müüakse nii kohalikku kui eksootilist kraami ja rohelise hankimiseks soovitan ma neid rohkemgi kui Mercadonat. Kaardil on neid kolm tükki – parim neist on Los Agaves ja kaks tükki on veel Los Cristianoses, nimedega Real Fruit ja Anticrisis.
ÖKOPOED
Herbolario El Loto Dorado Asukoht kaardil
Herbolario Bioplaneta Asukoht kaardil
KIRBUTURUD EHK TÄIKAD
Väga palju asju, tõesti väga palju nodi.
Nendel riiulitel hotellides, kus lesib kirev lasu reklaamidega, leiate te flaieri või voldiku pealkirjaga Markets/Mercados ja mulje võib jääda, et need erinevatel päevadel erinevates kohtades püsti löödavad kauplemise platsid on midagi turu ja kirbuturu vahepealset. Tegelikult on nad midagi Kadaka turu sarnast selle enam mitte nii kirgastel päevadel, st. et seal müüakse ka Aasias toodetud riideid, jalatseid ja mudru, vähesel määral ka kohalikke, aga ka Aafrika suveniire. Kirbukad turismiirkonnas kuigi kirkad ei ole, kõige vingem kirbukas kogu Tenerifel on pühapäeviti Santa Cruzis toimuv ja Aafrika turu ees laiuv (ka turgude kaardile kantud). Sealt tõesti leiab imeasju imehindadega.
KUIDAS LENNUJAAMAST HOTELLI SAAB?
GOOGLE kaart aitab transfeeri planeerida ka ühistransporti kasutades:
LÕUNA LENNUJAAMAST (Aeropuerto Sur Reina Sofia)
PÕHJA LENNUJAAMAST (Aeropuerto Norte)
ÜHISTRANSPORDI HINNAD 2023:
Lõuna lennujaam - Las Americas ca 18 km bussipilet ca € 4
Põhja lennujaam - Las Americas ca 80 km, bussipilet ca € 13
Lõuna lennujaam - Los Gigantes ca 40 km bussipilet ca € 8
Põhja lennujaam - Los Gigantes ca 105 km bussipilet ca € 17
Loe Transpordist lisaks SIIT
Taksoga Lõuna lennujaamast Las Americasse maksab hetkel €25-35, sõltuvalt taksojuhi osavusest taksomeetriga suhelda, Los Gigantesesse €45-55.
