Jaan kirjutab: "Tulin kuuks ajaks Tenerifele oma liigeseid turgutama. Kuna Eestis hindan restorane, siis miks mitte seda ka Tenerifel teha. Hindamisel kasutan Falstaffi metoodikat: toit kuni 50 punkti, teenindus kuni 20, vein kuni 20, interjöör kuni 10, kokku kuni 100 punkti."
Restoran Peruu sugemetega. Qapaq tähendab ketšua keeles „võimas“, „võimukas“, „rikas“, „peen“, sõna, mida kasutatakse millegi suurejoonelise iseloomustamiseks. Viitab jõukusele ja ülimale autoriteetsusele Inkade impeeriumis. No vaatame siis seda suurejoonelisust…
Sai valitud kaheksakäiguline degustatsioonimenüü, 78 EUR, mis peaks kõige paremini iseloomustama koka oskusi. Ja ootan alati mitte kõhutäidet, vaid maitseelamust. Proovisin menüü eesti keelde Google abil tõlkida, mõnda sõna ei tõlkinud.
Polnud laita, meiega tegeles kolm korralikult riietatud kelnerit, üks neist veinikelner, kellest kaks oskasid ka inglise keelt. Suhtlesid meeldivalt. Võõristama pani aga see, et esimese nelja roa juures tuli kasutada supilusikat, mida ei vahetatud, vaid pandi rahumeelega ligasena laudlinale tagasi. See olevat Peruus nii kombeks, no mis seal siis ikka… Veinikallamisel ei järgitud etiketti, et pudelit hoitakse põhjast, mitte kaelast. 18 punkti.
Veinikaart mahukas, enamuses kohalikud veinid, valisin malvaasia volcanico viinamarjast, mis Kanaaridel minu lemmik, pdl 43 EUR. 18 punkti.
Saal jättis hea mulje, korralikud lauad - toolid ja erikujulised toidunõud, tunda disaineri kätt. Väliterrassi ei ole. 9 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 38 | 50 |
| Teenindus | 18 | 20 |
| Vein | 18 | 20 |
| Interjöör | 9 | 10 |
| Kokku | 83 | 100 |
Esimene vasikas läheb ikka aia taha, mina poleks toidu pärast küll Michelini soovitust andnud, kuigi paar rooga olid tasemel ja andsid maitseelamust. Veiselihast pearoog rikkus paraku kõik ära. Kellele aga väga vürtsikas meeldib, võiks ikka külastada ja valida toidud küllalt mahukast põhimenüüst. Reedesel õhtul oli saal puupüsti täis. Avatud köök. Eesti sama tasemega restoranidega võrreldes toidu hinnad u 20% madalamad, ka veinid soodsamate hindadega. Portsud väga suured, kõht pilgeni täis, minu kaaslane ei jõudnudki kõike ära süüa. Mereannid kindlasti värskemad kui meil kodumaal. Teenindus meie parimate restoranide tasemel, väga sõbralik suhtlus.
Michelini giid kirjutab: „Kokk Alejandro Bello on selle restorani süda ja hing, osa Green Garden Eco Resortist ning ümbritsetud lopsakate golfiväljakutega. Tema köök keskendub üsna laiale à la carte'ile, kus on suurepäraseid klassikuid nagu steik, tartar ja sirloin-steik Rossini, erinevad riisivalikud kahele inimesele, uuenduslikud kohalikust inspireeritud retseptid ning isegi sektsioon, mis austab tema ema Rosariot – näiteks Ropa Vieja kitsehautis ja jäneseempanadillad salmorejoga.“
Toit kokku: 45 punkti
Teenindus viisakas, kuid lohakas ja tugeva keelebarjääriga. Toitude tutvustus jäi kohati arusaamatuks. 16 punkti.
Veinikaart tahvlis, valik hea, klaasiveine vähe. Kohalikud veinid maitsvad, ent teadmised piiratud. 18 punkti.
Korralik saal, väga head nõud ja söögiriistad. 8 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 45 | 50 |
| Teenindus | 16 | 20 |
| Vein | 18 | 20 |
| Interjöör | 8 | 10 |
| Kokku | 87 | 100 |
Menüü suhteliselt pikk, valida raske, tahaks ju pisut kõike proovida. Pole ka kirjas, millised on eelroad ja mida saab jagada. Kelneri selgitus jäi nõrgaks. Tegelikult keskmine maitseelamus ja sööma peaks minema neljakesi, siis suudab ka eelroad ära süüa. Eesti sama tasemega restoranidega võrreldes hinnad vaid õige pisut madalamad, eriti veinidel. Teenindust häiris keelebarjäär. Kõrvallaudu teenindavad nooremad poisid rääkisid keelt aga hästi. Kõik kelnerid mehed, mis hakkab Eestis hääbuma. Plusspunktid serveerimislaua kasutamise eest, mida olen Eestis väga harva kohanud. Kuna tütar on siin beebiga, siis alustasime söömist 18.00 kui saal täitsa tühi. Kuid hiljem oli külastajaid palju. Igal juhul soovitan, kui aga võrrelda kahe tärniga El Rincón de Juan Carlos`ega, kus eelmisel aastal käisin, siis on veel küllalt arenguruumi.
El Secreto de Chimiche on ainus Michelini Bib Gourmand tunnustusega restoran oma piirkonnas. Bib Gourmand on nime saanud Michelini mehikese Bibendumi järgi ning selle märgisega tõstab Michelin esile kohti, kus pakutakse väga head ja maitseküllast toitu mõistliku hinnaga.
Michelini giid kirjutab: „Kui sa kirjeldaksid seda restorani, mis asub turismirajast eemal, kui peidetud pärlit, ei eksiks sa eriti. Teeäärses asukohas peidab veidi tagasihoidlik fassaad atraktiivselt renoveeritud maalähedase stiiliga interjööri meeldiva baariga ning mitmel korrusel asuvat söögituba hubaste nurgakeste ja kaunite terrassidega. Siin keskendub kokk traditsioonilisele maitseküllasele köögile, mille juured ulatuvad Kanaari saarte toiduvalmistamise olemusse, lisaks paljudele puuküttega grillil valmistatud roogadele.“
Toit kokku: 46 punkti
Teenindus normaalne, personaalsusest jäi veidi puudu. Inglise keel rahuldav. Abilaual serveerimine plussiks, kuid detailides esines lohakust. 17 punkti.
Veinikaart tahvlis, valik rikkalik ja palju kohalikke veine. 18 punkti.
Mitmetasandiline saal, hubased nurgakesed, palju disainelemente ja terrassid. 8 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 46 | 50 |
| Teenindus | 17 | 20 |
| Vein | 18 | 20 |
| Interjöör | 8 | 10 |
| Kokku | 89 | 100 |
Menüü paraja pikkusega, hinnad väga head ning raha kulus märgatavalt vähem kui eelnevates Michelini restoranides. Eelroogadest piisab neljale ühest portsjonist. Eesti sama tasemega restoranidega võrreldes on hinnad madalamad, eriti veinidel. Soovitan, kui viitsite turismirajast veidi kõrvale sõita.
Il Bocconcino asub Royal Hideaway Corales Suites hotellis. Michelini giid kirjutab, et kui otsid Itaalia restorani, mis oleks teistsugune, siis see söögikoht ei valmista pettumust tänu suurepärasele terrassile (mida soovitatakse hea ilmaga lõunaks või õhtusöögiks) ning Itaalia retseptide taasloomisele suhteliselt kaasaegsest ja progressiivsest vaatepunktist. Lisavõluks on alati (välja arvatud asendamatud Pecorino ja Parmesani) kohalikud koostisosad, mis pärinevad saarelt.
Kokk Niki Pavanelli, kes on pärit Bolognast ja keda võib sageli näha laudade vahel jalutamas, et oma roogasid selgitada, täiendab à la carte'i kahe ulatusliku menüüga (Identidad ja Il Bocconcino). Michelini soovitus on mitte maha magada tema uuendatud Carbonara 3.0, Il Tortellino, mis meenutab tema vanaema (la nonna). Restoran pakub ka La Scarpetta magustoitu, mille kaudu kutsutakse külalisi avastama samanimelist Itaalia tehnikat (väljend on "fare la scarpetta"), mis seisneb tänutäheks taldriku täielikus leivaga pühkimises.
Restorani koduleht ütleb, et Bologna kokk Niki Pavanelli on inspireeritud oma riigi kulinaarsest traditsioonist ning pakub Itaalia kõrgköögi valikut, mis on arenenud, kaasaegne ja kohandatud, kasutades nii kohalikke kui originaalseid tooteid. Kaasaegne ja "progressiivne" lähenemine Itaalia haute-köögile pälvis MICHELINI tärni ja Repsoli tunnustuse.
Broneerides tuli valida 130 ja 110 eurose degustatsioonimenüü vahel. Kohale jõudes seda ei pakutud, sai tellida a la carte menüüst.
Lauale toodi hea ja krõbe soe sai esitluse järgi parimatest parim oliivõli, kuid saia vaid kaks viilu.
Koka tervituseks oli maitsev tuunikala ja papaia amps.
Toit kokku: 48 punkti
Tasemel, meiega tegeles kolm kelnerit ja üks veinikelner. Suhtlus hea ja personaalne. Peakokk käis lauast-lauda ja päris kogemust. Ka vesi cooleris. Kuid jällegi üks aps – enne desserti lauda harjakesega pühkides pühiti maha, mitte anumasse. 19 punkti.
Paks albumi tüüpi veinikaart, väga rikkalik ja hea valik 42 eurost tuhandeni. 20 punkti.
Hotelli miinus üks korrusel kalju sees. Saali disain tähelepandav. Toidunõud viimase peal. 10 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 48 | 50 |
| Teenindus | 19 | 20 |
| Vein | 20 | 20 |
| Interjöör | 10 | 10 |
| Kokku | 97 | 100 |
Ka mina olen toitu üle soolanud, sestap võib selle andeks anda. Siiani piirkonna Michelinidest parim kogemus. Soovitan soojalt. Nii toidu kui veini hinnad õige pisut madalamad kui meie ainsas ühe tärniga NOA Chef's Hallis, kuid portsud väiksemad.
Michelini giid kirjutab: „See eristuv Jaapani restoran (boonusena mitu meeldivat terrassi) pakub kaasaegset Jaapani kööki, kus pole puudust loomingulisusest ja mille esitluses on paar üllatust. Restorani nime taga, mida võiks tõlkida kui „meisterlik mõõgavõitleja“, peitub ulatuslik à la carte menüü ja kaks degusteerimismenüüd: Kensei, mis sisaldab pidevalt muutuvat nigiri valikut, ja Del Chef, mis pakub huvitavat teekonda peakokk Víctor Planase parimate roogade juurde, mis põhinevad alati parimatel hooajalistel toorainetel.“
Restorani koduleht: „Avasta Jaapani gastronoomiline pärand uuesti läbimõeldud kujul. Kensei kehastab täpsust, millega peakokk ja partner Víctor Planas Jaapani kõrgkööki uuesti tõlgendab. Omades üle kahe aastakümne kogemust ja kümmet Michelini tärniga restorani, viib ta iga koostisosa selle täieliku väljenduseni. Neli aastat järjest Michelini giidis“
Ma olen peale Jaapanis käiku hakanud sealset toitu väga fännama. Kahjuks kodulinnas Tartus pakutav on originaali hale vari, kuid Tallinnas on siiski mõned head Jaapani toidukohad.
Minu 15aastane lapselaps Ott-Kaspar on sušifänn, tellis algul kaheksa tükki ja siis veel samapalju juurde. Ütles, et pole varem nii head saanud ja lakkus ka pulgad puhtaks.
Jaapani ei hinnata vaid toidu maitset, vaid sama tähtis on ka serveering, mis peab olema nagu kunstiteos, vt fotosid. Ka siin olid road väga atraktiivselt serveeritud.
Toit kokku: 49 punkti
Mitte ühtegi eksimust, meiega tegeles kolm kelnerit. Lambajalalt võeti kont välja abilaual. Esmakordselt siinsetes michelinides toodi algul ka märjad riidest salvrätid käte pühkimiseks. 20 punkti.
Kolme sõrme paksune veinialbum. Jaapani restoranis ei saa jätta tellimata sooja saket, see serveeriti originaalsetes nõudes, vt fotot. 20 punkti
Taotletud jaapanipärasust, terrassilt ookeanivaade, nõud jaapanipärased. Daamile toodi kotitool. 9 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 49 | 50 |
| Teenindus | 20 | 20 |
| Vein | 20 | 20 |
| Interjöör | 9 | 10 |
| Kokku | 98 | 100 |
See oli viies külastatud Michelini poolt märgitud siinne restoran, senini on läinud maitse poolest tõusujoones. Ka „hullu panemine“ – tellida Jaapani restoranis lammast, tasus kuhjaga ära. Soovitan soojalt külastada, te ei kahetse!
Michelin kirjutab: „Panoraamrestoran paistab silma oma värvilise kupliga, mis meenutab supernoova plahvatust! Rahvusvaheline ja Kanaari köök kaasaegse maitsega“.
Restorani koduleht ütleb: „Luksuslik köök Costa Adejes. Signatuurrestoran La Cúpula on ideaalne koht ka kõige nõudlikumale maitsemeelele. Pakume peent kulinaarset elamust koos valitud veinikaardiga. Restoran asub viietärnihotellis ADRIAN Hoteles Jardines de Nivaria. La Cúpulas tuleneb gastronoomia kontseptsioon Kanaari saarte ja Prantsuse traditsioonidest, mille tulemuseks on maitsvad ja loomingulised road, mis on valmistatud kõige kaasaegsemate tehnikate abil. Me hoolitseme iga detaili eest. Värsked, hooajalised tooted, kohalikud ja rahvusvahelised koostisosad. Meil on ka väike aed, kus kasvatame mitmesuguseid vürtse ja söödavaid lilli, et anda oma roogadele eriline hõng“.
Valikus on mitu testmenüüd. Valisime 110-eurose „gastronoomilise“ menüü ilma veinideta (koos veinidega oleks olnud 153). Soodsam oli tellida eraldi pudel. Menüü tõlge oli Google abil.
Alguseks serveeriti kahte sorti krõbedat leiba, kahte sorti õli, võid, mojot ja heresemääret – mõnna!
Menüüs oli jaapani mõjusid. Kõht pilgeni täis ja maitsemeeled rahuldatud. 49 punkti.
Teenindas kaks kelnerit, serveerisid toite lauale üheaegselt. Veini avas koolerist jää pealt välja võtmata – tase! Üle hulga aja nägin spetsiaalset alust veinikorgi jaoks. Lauda pühiti mitu korda, ka olematutest purudest. Juhatati tualeti ukse juurde ja kui tagasi tulin, ootas tooli taga, et see mulle alla lükata. Lõpus kingiti daamile roos – jällegi tase. Seni külastatud Tenerife ja üldse Michelinidest parim teenindus. Tundsid end oodatuna ja lausa kuningana. Professionaalsest kretinismist avastasin aga ühe apsu: joodud veiniklaasi ei koristata laualt enne, kui on uus vein välja valatud. 20 punkti.
Rikkalik veinikaart, mõistlikud hinnad. 19 punkti.
Istusime klaasseina ääres ja nautisime valgustatud basseini ja/või vaadet mäeküljel valgustatud linnale. Sööginõud viimase peal. 10 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 49 | 50 |
| Teenindus | 20 | 20 |
| Vein | 19 | 20 |
| Interjöör | 10 | 10 |
| Kokku | 98 | 100 |
Mõistlik hinnatase. Ei saa aru, miks vaid Michelini soovitus, mitte tärn – parem kui ühe tärniga Il Bocconcino. Kui võrrelda Eesti sama tasemega restoranidega nii toitu ja eriti teenindust, siis, andke andeks – nagu öö ja päev ja seda mitte meie kasuks. Igal juhul tasub külastada, et oma maitsemeelele pai teha.
Michelin kirjutab: „Kooskõlas Ritz-Carlton Abamaga – suurepärases kuurordis, millel on kaunid aiad, palmipuud ja hulk vaba aja veetmise võimalusi ning mis väärib oma arvukaid tunnustusi – kiirgab M.B restoran sama luksuse ja eksklusiivsuse olemust, mis on reserveeritud valitud vähestele. Seal on tuba, kus nautitakse tervitusjooke ja õhtusöögijärgset kohvi (sealhulgas uuenduslikult esitatud petits-fours) ning kokteile, kaasaegse stiiliga pea-söögituba valdavalt valge sisekujundusega, ning kaks klaasist fassaadiga galeriid, mida suvekuudel kasutatakse terrassidena. Oma hoolikalt valmistatud à la carte ja kahe degusteerimismenüü põhjal taasloob kokk Erlantz Gorostiza ustavalt kulinaariameistri Martín Berasategui loodud hämmastavaid roogasid, läbi kirgede, tehnika ja pulbitsevate maitsete, mis põhinevad saare parimatel koostisosadel. Meile avaldas eriti muljet El Hierro „sõdurkrevett“ mandlitera peal, rohelise gazpacho ja shiso sorbetiga.“
Restorani koduleht ütleb: „M.B on tõstnud Tenerife gastronoomilise kogemuse enneolematule tasemele. Restorani, mida juhib kokk Erlantz Gorostiza, viib sööjad teekonnale, mis ulatub tagasi lapsepõlve ja viib nad gastronoomia tulevikku. Baski köögi juured, kuid rahvusvahelist klientuuri peegeldades on M.B spetsialiseerunud degusteerimismenüüdele. M.B pakub seda, mida Gorostiza nimetab signatuurköögiks – mälestuse loomist sööja mälus.“
No jutu järgi peaks olema pea maailma parim söögikoht. Tegelikkus osutus aga märksa vastuolulisemaks.
Alguses istutati eessaali, kus pakuti väikeseid ampse: heeringavaht seakrõbinaga (väga hea), foie gras tarretisega (ülihea, maitseelamus), küpsis munakollase kreemiga (hea) ning grissinile mässitud krõbe peekon musta trühvliga (väga hea, maitseelamus).
Valisime 240-eurose degustatsioonimenüü ja juhatati lauda.
Kahe tärni restorani puhul on ootused märksa kõrgemad. Maitseelamus ei tohiks olla erand, vaid reegel. 41 punkti.
Meiega tegeles viis kelnerit. Ühtegi apsu ei olnud, kuid personaalsusest jäi veidi puudu. 19 punkti.
Väga mahukad joogikaardid, hinnad kõrged, kuid 42 euro eest sai korraliku kohaliku veini. 20 punkti.
Miljööle pole midagi ette heita. 10 punkti.
| Kategooria | Punktid | Maksimum |
|---|---|---|
| Toit | 41 | 50 |
| Teenindus | 19 | 20 |
| Jook | 20 | 20 |
| Interjöör | 10 | 10 |
| Kokku | 90 | 100 |
Serveeringud olid visuaalselt väga atraktiivsed, kuid maitse ei vastanud kahele Michelini tärnile. Pea esimene kord, kui mul hakkas tõsiselt kahju makstud rahast. Eelmisel päeval külastatud vaid Michelini soovitusega La Cúpula andis M.B-le oma märksa soodsama menüüga silmad ette. Kui keegi just raha põletada ei taha, soovitan M.B-st ohutusse kaugusesse hoida. Tuleb tunnistada, et Eesti restoranid 180° ja NOA Chef’s Hall pakuvad paremat elamust.