SANTA CRUZ DE TENERIFE on Tenerife pealinn ja oma 220 000 elanikuga Tenerife suurim linn ning koos Las Palmasega kõigi Kanaari saarte pealinn.
LA LAGUNA on kujunenud võimukeskusest vaimukeskuseks - San Cristobal de La Laguna on Kanaaride ajalooliste linnade seas tähtsaim. Linn on asutatud 1497. aastal kunagise järve äärde, mis lõplikult kuivas (täpsem oleks öelda - joodi kuivaks) 19. sajandil. Tänaseks kannavad nad küll erinevaid nimesid, aga on praktiliselt üheks sulanud.
Santa Cruz - sadamalinnast pealinn või vastupidi. Linna tähtsus põhineb sadama arengul ja kaubandusel, mis vähehaaval kandus La Lagunast üle Santa Cruzi. Santa Cruzist sai saare pealinn 19. sajandi alguses ning suurim hüpe linna arengus sai tõuke tänu 1852. aastal sõlmitud vabakaubasadamate lepingule, mil Euroopa ja Ameerika vahelisel kaubateel paiknev linn kasvas jõudsalt. Minule isiklikult jääb aga mõistatuseks, millega need ligi veerand miljonit inimest seal tänapäeval tegelevad, st mille eest neile palka makstakse. Santa Cruz de Tenerife on üldiselt väheütleva arhitektuuriga, aga see-eest suurte haljasaladega linn, mille puudega ääristatud rahulikel tänavatel ja väljakutel on mõnus omapead uidata neil, kellel midagi muud teha ei ole. Linna tõenäoliselt külastatuim koht on mere ääres paiknev Plaza de España väljak, mille ääres asub Cabildo de Tenerife (saare administratiivkeskus). Rist väljakul on püstitatud Hispaania kodusõjas langenutele. Selle kõrval paikneb omakorda teine väljak, Plaza de la Candelaria, kust saab alguse linna tähtsaim kaubatänav Castillo ning selle taga asub 16. sajandist pärinev La Concepcioni kirik. Kõrgemal paikneb maaliline Plaza del Principe väljak, mille ääres kõrgub San Francisco kirik (18.saj) ja klooster, kus tegutseb ka kohalik kunstimuuseum. Väljakult saab alguse Pilari tänav, mille ääres seisab järjekordne ja tänavaga samanimeline, 18.sajandist pärinev kirik. Mööda seda tänavat jõuab Santa Cruzi ilmselt kauneimasse kohta, Garcia Sanabria parki, kus kasvab rohkesti eksootilisi taimi ja mitmest erinevast maailma nurgast pärinevaid puid.
Ookeani rannikul asub tänase Santa Cruzi sümboliks kujunenud Santiago Calatrava poolt projekteeritud kontserdimaja ehk Auditorio, kuhu on koondunud saare elitaarsem kultuurielu ning kus korraldatakse ka näiteks iga-aastast ooperifestivali. Auditorio äärde jäävasse hiiglaslikku parklasse soovitan ma jätta auto ja edasi liikuda jala, sest linnas tänavaäärset ehk tasuta parkimiskohta leida on peaaegu võimatu ja maa-alused parklad on üldjuhul üle mõistuse kallid (me oleme maksnud paaritunnise parkimise eest üle 9 euro, muuseumipiletid maksid kokku 7). Arvestama peab sellega, et kui saare lõunaosas veel kohtab inglise- või saksa keelt purssivaid teenindajaid, siis saare pealinnas on võõrkeelte valdajaid üllatavalt vähe.
Kohe Auditorio kõrvale jääb vinge botaanikaaed Palmetum, mis ongi pühendatud peamiselt palmidele ja neid on seal tuhandeid.
Julgen soovitada ka Aafrika turgu, midagi sellist te lõunast ei leia.
Santa Cruzist leiab ka märgilise tähendusega (viimane, mis rajati nn egiptuse stiilis) vabamüürlaste templi, mis on küll paraku suhteliselt nutuses seisus. ja nii mõnedki kindral Fancole püstitatud ausambad, neist imposantseim jääb sadama lähedale.
Aastasadu oli La Laguna Tenerife tähtsaim linn, saare administratiivne, poliitiline ja seltskonnaelu keskus. La Laguna on ühtlasi ka üks saare kultuurikeskuseid, kuna sinna rajati saarestiku esimesed haridusasutused, mis hiljem panid aluse San Fernando ülikooli sünnile, mis pikka aega oli Kanaaride ainus ülikool. Linn hakkas oma juhtivat rolli minetama 1706. aastal, mil Garachico sadama hävimine vulkaanipurske tagajärjel pani aluse Santa Cruz de Tenerife sadama kiirele arengule, millele vabakaubanduse leping veelgi hoogu juurde andis. La Laguna säilitas piiskopkonna keskusena siiski oma juhtpositsiooni religioosses elus ning tänu ülikoolile ka haridus- ja kultuurikeskuse staatuse. Linna kindla käega planeeritud tänavapildis võib näha arvukalt kauneid ja monumentaalseid ehitisi. Adelantado, Catedrali ja Cristo väljakute vahelisel alal paiknevate San Augustini, La Carrera, Herradorese ja Nava Grimoni ajalooliste tänavate ääres seisab mitmeid 16. ja 17. sajandist pärinevaid uhkete fassaadidega härrastemajasid. Kuna linn on ühtlasi ka saare usuelu keskus, leidub seal rohkesti kõrge kunstilise väärtusega sakraalehitisi, näiteks katedraal, La Concepcioni ja Cristo de La Laguna kirikud, San Migueli erakla ja Santa Catalina klooster.
La Lagunas asub ka Kanaari saarte kuulsaima mereröövli Amaro Pargo krüpt e hauakamber.
La Laguna külastamiseks soovitan ma eelkõige ekskursioone, kuna tema erakordsus peitub detailides, mida te omal käel vaevalt et üles leiate või lihtsalt tähele panna oskate, aga väärt külastamist on ta ka omal käel igal juhul. Rohkem kui Santa Cruz, ütleks ma veendunult.