best free website creator

KUI KALJAS HOPPET OLI TENERIFEL...

Hooajal 2016/2017 talvitus Tenerifel vanim käigusolev Eestis ehitatud purjelaev – kaljas Hoppet.
1927 aastal Spithamis vette lastud kaunitar oli talve jooksul kõikuvaks koduks kokku paarisajale eestlasele, kellega me mööda Kanaari saari ringi seilasime, niiet meri löhki. Vabandust, ookean ikka.     

SOOLASESSE VETTE PISSIMAS

Ain Einberg, mereentusiast

Minu onu Ferdinand Juurmann, meremärkide panija Lood madrus, süvenduslaeva Maaimeja madrus ja lõpuks jäälõhkuja Suur Tõll mehaanik ütles kord nii: “Olen merd sõitnud palju, kuid soolasesse vette kusnud ei ole.”

See poolvulgaarne väljend tähendas seda, et onu Värdi ei olnud Läänemerest kaugemale saanud. Kopenhaagen jäi ta kaugeimaks laevasõidukohaks ja Atlandi päris soolasesse vette reisid ei ulatunud.

Möödunud aasta juulikuu algul vupsas mu Facebooki info huvitavatest purjelaevakruiisidest Kanaari saarestikus. Keegi Olavi Antons korraldab kahemastilise kahvelkuunari ehk kaljasega Hoppet Tenerifelt seitsmepäevaseid ringsõite saarestiku läänesaarte vahel.

Laeval on kaheksa kahekohalist reisijakajutit, mis tähendab maksimaalselt 16 reisijat.

Vanal seljakotimatkajal, kellele ka meri alati meeldinud, hakkas veri vemmeldama. Ajasin pundi kokku: abikaasa, poeg ja viis lapselast ning kaheksakesi läksimegi sõidule, mis algas 29. detsembril Tenerifelt.

Omasuguste seas viimane

Hoppet, mis seisis Tenerife saarel San Migueli sadamas, uhke sinimustvalge ahtris lehvimas, osutus korralikuks purjelaevaks. Kuigi 1926. aastal Eestis Spithamis ehitatud Hoppet oli kunagiste Eesti sadade puukerega kaljaste hulgas üsna väljapaistmatu alus, on ta nüüd jäänud Eesti ainsaks sõitvaks puitkerega laevaks. Kodusadamaks on märgitud tal Haapsalu.

Teine Eesti puidust purjelaev, Sõru sadamas seisev Alar on kuival ja veidi teistsugune. Alar ehitati algselt puitkerega mootorlaevaks, millele hiljem lisati töntsakad mastid. Hoppetist hulka noorema Alari meresõidud on lõplikult sõidetud. Peale nende kahe Eestis rohkem puitkerega laevu ei olegi. Paate me laevade hulka ju ei arvesta.

Hoppet on 22,4 meetrit pikk, 6,5 meetrit lai ja varustatud 180-hobujõulise abimootoriga Volvo Penta. Laev on teinud läbi asjaliku uuenduskuuri. Vanale “prahilaevale” on lisatud kajutid, WC-d, 230-voldine elektrivõrk, soojaveeboiler, gaasipliidi ja gaasiahjuga keedunurk, külmikud, nõudepesumasin ja kaasaegsed navigatsiooniseadmed.

Kuid taageldus ja purjed on nii nagu endisel kahvelkuunaril olid: grootpuri ja selle topseil, fokkpuri ja selle topseil, kolm kitsast kliivrit kliiverpoomil ja üks taaksel kõige ees. Laeva keskel, kajutite vahel on mess massiivse söögilauaga ja kambüüs. Olgu öeldud, et mess on ühiskajut ja kambüüs laeva köök.

Tenerife ring

Kuna 29. detsembril oli karta santi ilma, me merele ei läinud. Korraldati hoopis kümnetunnine Tenerife bussiekskursioon, kus Olavi oskas meid kõiki ääretult huvitava jutuga köita. Oli juttu vulkaanidest, taimedest, muistsetest guanšidest ja ka tänapäeva hispaanlaste mentaliteedist.

Kõhutäie pärast probleemi ei tekkinud, sest Tenerifel ja ka teistel saartel on kohti, kus kümme restorani-kohvikut külg külje kõrval reas ning valida saab Inglise köögist mereandideni ja Hispaania köögist Jaapani köögini või ameerikaliku burgerini.

Kanaari saared on igavese suve saared. Päikesepaistet on palju, sademeid vähevõitu ja ülipalavust, nagu Kreekas või Mandri-Hispaanias, ei ole. Suvekuude temperatuur on 24 kraadi ringis ja talvekuude temperatuur umbes 18–20 kraadi.

Geoloogiliselt on saared sõna otseses mõttes üks vulkaan teise otsas, sest suure, tuhandete aastate taguse vulkaani kraatri kokkuvarisemisel on sellest omakorda mitu uut vulkaani läbi pressinud.

Välja ajavad need laavat, mis mõnes kohas on kui eile voolanud ja tardunud, kuigi viimane laavavool oli umbes 200 aastat tagasi. Saarte põhjakülgedel aga on rohelust palju, kuigi sademeid on vähe.

Üks huvitavamaid puid on Kanaari mänd, mis ammutab oma vee õhust. 30 sentimeetrit pikad okkad imevad õhuvett tüvesse nii palju, et toores puu, mida mõned üleannetud on püüdnud põlema panna, kustub iseenesest ära – vesi ju teatavasti ei põle.

Saare hingematvalt ilusaid maastikuvaateid aga ei ole võimalik kirjeldada. Panen parem mõne pildi.

Ookeanile!

31. detsembri keskhommikul läks meresõiduks. Kui olime sadama akvatooriumist väljas, kutsus kapten kõiki ahtrisse rooliratta juurde ja korraldas traditsioonilise rituaali. Avas rummipudeli, valas pisikese pitsi täis ja viskas üle õla merre Neptunile. Siis said suutäie kõik täiskasvanud ja neil paluti reisi heaks kordaminekuks oma parim panus anda.


Kanaaridel puhub kirdepassaat. Tuul on 6–8 meetrit sekundis või isegi vähem ja kogu aeg ikka ühest küljest. Laine on pikk ja mitte üle kahe meetri kõrge, kuid võtab kaljase siiski lengerdama. Ja kellel on vähe merekogemusi, sel hakkab lengerdama ka südame all. Selle vastu on üks kaunis hea iiveldusevastane rohi – ingveritabletid. Neelad tabletid paar tundi enne sõitu hinge alla ja asi ongi korras. Meie reisigrupis oli aga mitmeid, kes pärast esimest reisipäeva enam merehaigust üldse ei tundnud. 

 

Näiteks mu 14-aastane pojapoeg Villem seisis järgmisel etapil oma kahetunnise roolivahi uljalt ära ja oli väga uhke, et sai ise suurt laeva juhtida.

La Gomera saarel võtsime uut aastat vastu kaks korda. Esmalt Eesti aja järgi kell 22 ja siis kell 24 kohaliku aja järgi suure rahvapeo möllus koos tantsu ja kohalikega.

Kuna Kanaari saartel pole miski liiga kallis, kui asi puudutab turiste, ei koonerdatud ka aastavahetuse ilutulestikuga. See oli pimedas troopikaöös sadama ookeanivee kohal kirjeldamatult mitmekesine, vägev ja kestis umbes pool tundi.

Mõistlikud hinnad

Kanaaride kruiis ei ole palgasaajale lõpmatult kallis, kui mitte arvestada kõrghooaja lennupiletite tipphinda, mis võib ulatuda edasi-tagasi otsa eest 700 euroni või üle selle. Tavaaegade lennupiletid jäävad 300–400 euro piiresse, kuid mõned kampaaniahinnad koguni alla 200 euro edasi-tagasi lennu eest.

Hoppeti kahene kajut seitsmepäevase reisi eest, kus sees hommikusöök, õlled ja veinid, sadamatasud ja voodipesu, oli 980 eurot. Ühele persoonile siis 490 eurot.

Lõuna- ja õhtusöögid jäävad oma tasku peale, kuid vahel, eriti pikal ülesõidul ajasime ka lõuna- ja õhtusöögi läbi oma kambüüsi menüüga, kus domineeris ehtne Inglise köök peekoni ja munadega. Vaaritasime ka riisirooga merekarpide ja hiigelkrevettidega, Rootsi kartulirooga Janssoni kiusatus ja nuudleid lisanditega.

Kohalike restoranide hinnad on erinevad, kuid keskmine lõunasöök maksab vahest 12–15 eurot, mille sees kolmekäiguline toit ja vein.

Suplemisvõimalusi on enamikul Kanaari saartest, kuigi valged liivarannad puuduvad täiesti – rannaliiv on tumepruun või täiesti must. Vesi oli detsembris 19–20 kraadi ja õhk samapalju. Ookeanivesi on üllatavalt läbipaistev, kuid tulisoolane ja kannab ujujat paremini kui mage vesi.

Austagem esivanemaid!

Kohati on rannas tugev murdlaine, mis on ohtlik, kuid mõnes tähistatud ujumiskohas on vesi täiesti vaikne ja mõnus. See-eest päikesega tuleb Kanaaridel olla ettevaatlik. Isegi läbi mingi kerge pilveloori paistev detsembripäike annab korraliku jume. Enamasti tuleks kasutada päikesekaitsekreemi.

Miks peaks inimene puust ehitatud kaljasel loksuma, kui on olemas suured kruiisilaevad, mis ei lengerda, kus on uhked poed, tantsusaalid, restoranid ja superteenindus? Eks ikka romantika ja nostalgia pärast. Hiiumaa mehed on ju ammustest aegadest kõvad meresõitjad olnud ja meri on paljusid toitnud.

Meri andis jalgratta, mingi peenema muusikariista, vajaliku masina õuele või talutarest parema maja. Ikka meri ja meri. Peame austama oma esiisade töid ja pingutusi ning kuidas muidu nendest aru saada, kui ise järele ei proovi.

Hoppeti kapten Ain näitas meile oma arvutis haruldast ajaloolist filmi parklaeva Pommern reisist, mis vedas Austraaliast vilja Euroopasse. Parklaev on aga teatavasti raapurjedega ja neid on tal vist oma 15 tükki.

 

Lisaks kliivrid, staakpurjed ja üks kahvelpuri. Noored mehed ronisid raadele, kus jalgealuseks ainult üks kõikuv köis. Seal tühjuse kohal kõlkudes, kui laev rullab küljelt küljele, tuleb lisaks enda kinnihoidmisele puri lahti päästa või kinni sorida.

Laevad olid tollal puust, aga mehed rauast. Mõistkem nende rasket tööd ja olgem nende väärilised. Kel on huvi purjelaevasõidu vastu Kanaaridel, siis taolisi kruiise toimub veel mitmeid.

Uurige asja täpsemalt aadressil: tenerifekompass.com/hoppet.

Head soolasesse vette pissimist!