MIS imeloom on GUAGUA?
Ma olen (see juhtus vististi aastal 2010) Barcelonas küsinud vastutulijalt, et kas parada de guagua jääb sinnapoole. True story.
Ma ei mäleta tema konkreetset reaktsiooni, küll aga seda, et aru ta minust igatahes ei saanud. Ja asi polnud selles, et ma viibisin Kataloonias, mille pealinnaks Barcelona on ning kus enamus silte ongi katalaani keeles. Nii saingi ma teada, et sõna guagua ei ole kastiilia keeles olemas. See on see keel, mida on kombeks ka hispaania keeleks nimetada selle territooriumi järgi, kus seda riigikeelena kõneldakse. Ühena viiest ametlikust keelest, mis on seadusesse raiutud. Kanaaridel aga räägitakse kanaari dialekti (dialecto canario).
Guaguaks nimetataksegi bussi ainult Kanaari saartel ja kuuldavasti ka Puerto Reali Cádizis – kui me Euroopast räägime. Ladina-Ameerikas teavad kõik, et guagua on buss ning seal, kus Kuubalt pärit väljarändajaid on palju, on see ka igapäevaselt käibel – isegi Floridas.
Sest guagua ongi Kuubalt pärit sõna. Selle sõna etümoloogia on segane ja teooriaid on palju, üks kistum kui teine ja tundub, et kõige levinum versioon on selline, et see tuleneb ameerika-inglise keelsest sõnast wagon, mis algselt ehk 19. sajandil tähendas pulmanvankrit või mõnd muud inimeste veoks kohendatud sõiduvahendit. Niisiis Kuubal kasutatigi nimetust guagua algul just hobuste või muulade veetava ühissõiduki kohta, alles hiljem kandus nimi mootorsõidukile. Ja lugupeetud keeleteadlased on nimelt seisukohal, et sõna wagon oli kuubakate jaoks liiga keeruline ja guagua on lihtsam mugandus. No võib-olla tõesti. Aga khmm.
Sest Frank, kes on Kuubal sündinud, üles kasvanud (ja hiljem kõrgelt koolitatud ka), rääkis mulle igatahes, et see tuleb hoopis selle klistiiripumbaga pasuna prääksust, millega wagoni kutsar teada andis, et nüüd aitab lobast, kes tahab edasi sõita, kobige peale. Kui see pasun juba mootori jõul liikuvatele bussidele peale pandi, siis olla juhid seda vahetpidamata törtsutanud läbi külade sõites ja seda mitmel eesmärgil – et rataste alla kippuvaid kanu, sigu ja lapsi eemale peletada ja selleks ka, et külarahvale teada anda, et kes turule tahab, kimagu nüüd, buss kaua ei oota.
ETTEVAATUST ISSIDEGA
Niisiis, kui te olete nädala jooksul õppinud hispaania keelt tönkama mõnel Kanaari saarel, siis arvestage, et mandril tehtud vahemaandumisel võib ette tulla vääritimõistmist, kui te näiteks harjumusest papas arrugadaseid (need on kanaari köögist pärit kuulsad kortsukartulid, mida iga külakõrts serveerib) püüate tellida.
Madridi kelner aga võib politsei ka kohale kutsuda, et üks pervo siin soovib keset päist päeva kortsus issisid. Papa tähendab issit nagu meilgi ning kartul on sealmail ju hoopis patata.
Nimetus papa tuli koos kardulaga uuest maailmast inkadelt ning kuigi mugulad ise ja kartulikasvatus liikus edasi kogu Euroopasse ja isegi Aasiasse, läks algne nimi tee peal kaotsi. Aga Kanaaridel säilis.
Pez colorado ehk papagoikala
Ohtlik sõna on ka vieja. Viejaks nimetatakse Kanaaridel õrna valge lihaga, kergelt magusa maitsega papagoikala, kes on nii kanaaride kui turistide lõunataldrikutel väga levinud – eeldusel, et ookean on armuline olnud. On kuuldavasti perioode, mil ta seda ei ole ning tuleb tuunikala või sardiinidega leppida. Kortsud tulevad aga siingi mängu, sest mandril tähendab sõna vieja hoopis vanamoori.
GOFIO ehk KAMA
Muidugi pole mandril mõtet küsida ka gofiot ehk kama. Aga siin pole tegemist mitte mandri-hispaanlaste lingvistilise puude, vaid kanaari köögi kulinaarse eripäraga – gofio on Kanaari saarte traditsiooniline röstitud tera- ja kaunviljajahu, mille juured ulatuvad konkista eelsesse ehk guantšide aega ning selle iidse möksi Tenerifel kasutatud guantšikeelne nimi oli õigupoolest ahoren.
Mandri guachinched on furanchod (ka Fureirod)
Tenerife guachinche lähim Mandri-Hispaania sugulane on Galiitsia furancho. Furancho on eramaja või väikese, mõne majapidamise juurde kuuluva veinikeldri juures olev hooajaline söögikoht, mis avatakse selleks, et maha müüa oma kasvatatud viinamarjadest ja kodus või vähemasti mittetööstuslikes kogustes kääritatud veini ülejääk. Kõrvale pakutakse lihtsat kodust sööki. Ehk põhimõte on sisuliselt sama mis algselt Tenerife guachinchede’l (tänapäeval kipuvad ennast guachinchedeks nimetama ka aastaringselt tegutsevad söögi- ja joogikohad), aga nimi on teine.
Traditsiooniliselt märgiti avatud furancho ära ukse juurde riputatud loorberioksaga (póla de loureiro), mistõttu tema teine nimi ongi loureiro. Kui uudsevein on nahka joodud ja naabrimehed laiali roomanud, võetakse see oks ukse kohalt maha ja juba paari nädala pärast soostub perenaine taas peremehega suhtlema ning pererahu taastub.
Väidetavalt on Tenerife guachinchede ristiisadeks võõramaalased – tuntuim rahvalik versioon seob selle sõna inglise veinikaupmeestega, kes manitsevalt toonitasid kohalikele veinikasvatajatele veini proovides midagi stiilis “I’m watching you” või “watching you”, millest kanaaripärases häälduses kujunes guachinche. Seda lugu korratakse Tenerifel väga palju, kuid vaevalt et see tõele vastab. Academia Canaria de la Lengua järgi on guachinche lihtsalt murdeline edasiarendus sõnast bochinche, mis tähendas „vaest või lihtsat kõrtsi“. Bochinche ise tuleneb sõnast buche ja tähendab lonksu või sõõmu. Muide, seesama bochinche on tänapäevalgi Gran Canarial kasutusel pretensioonitu ja lihtsa söögikoha kohta, mille kohta meil oli kunagi käibel nüüdseks unarusse vajuma hakkav sõna “söökla”.
