Matkarada algab Veskite tänavalt ehk Calle Los Molinos, restoran Otelo juurest ja külastajate hulk on limiteeritud (300 inimest päevas) ning tasuline. Loovutada tuleb netis broneerides €9 täiskasvanu eest ja €4,5 lapse eest (5-12 a.). Nooremad põngerjad sisse ei saa. Kohapeal on piletid mõnevõrra kalllimad ja võib juhtuda, et tuleb passida, sest need 300 inimest on hajutatud kellaaegade peale (sissepääs kuristikku 8.00 - 14.30, üldse kinnni lähevad väravad kell 18.00) ning lähemad stardiajad võivad olla täis broneeritud. NB! Ärge unustage joogivett kaasa võtta.
Adeje linna (no tegelikult on ta ikkagi küla) muudab veelgi erilisemaks paik, mis peidab endas sopikesi, kuhu päikesekiired pole nähtavasti iial ulatunud: Barranco del Infierno (Põrgu Kuristik), üks saare maalilisemaid kuristikke. Veekosk ja hiiglaslikud sõnajalad lisavad vaatele müstilisust veelgi, niisiis oleme peaaegu et valmis uskuma järjekordset legendi selle paiga sarvilisest elanikust. Koseni pääseb ainult jala, jalutuskäigu pikkuseks on ca 6,5 km, edasi - tagasi matkaks tuleks arvestada 3,5 tundi.Adeje on turismipiirkonnale kõige lähem paik, kus kohalikku õhustikku nuusutada saab, seepärast soovitan ma seda linnakest tungivalt külastada ka siis, kui te Põrgu kuristikku minna ei viitsigi.
Adeje küla ja ühtlasi tervet saare lõunapiirkonda valitses omal ajal mõjukas mencey ehk kuningas Tinerfe. Ammustest hiilgeaegadest annavad tänini tunnistust sellised muistsed ehitised nagu frantsiskaanimunkade klooster, Santa Ursula kirik (kus on varjul esimese Candelaria neitsi autentne koopa XVI sajandist) ja Casa Fuerte - Ponte perekonnale kuulunud uhke häärber. 1500.- ndatel aastatel omas too perekond siin tohutult suhkrurookasvandusi koos neegertööjõuga.
Kõndige üles-alla mööda tänavaid, puhake jalga pargipingil ja laske rahulikul ja tõttamisest vabal elul endast mööda ja läbi voolata. Ühtlasi asuvad Adeje peatänaval peaaegu teineteise vastas kaks absoluutselt autentset kohalikku kööki pakkuvat restoranikest: Espana ja La Rambla. Kui me tahame oma külalistele midagi ehedat pakkuda, viime me nad La Ramblasse. Las Americasest taksoga Adejele maksab ehk 9-10 eurot, kuid nende restoranide kohalikele orienteeritud (ehk siis turistilõksudega võrreldes kuni poole odavamat) hinnataset arvestades saate te selle summa seltskonna peale kuhjaga tasa, võrratust ning ehedast maitseelamusest rääkimata. Ma olen seda kirjutades muide absoluutselt siiras, see ei ole kinnimakstud reklaamijutt. Kui Nordea Tenerifet väisas, vedasime me kohalikku koloriiti ja maitseelamusi nõudvad maailmarändurid söömaajale justnimelt sinna ja minu meelest nad jäid rahule - Marko sai esimesena alla, sest oli mäest alla veeredes keskmise vulkaani mõõtu ja palli kujuga.