Okastega täideti madratseid (ja vaesem rahvas ka patju), pinocha on väärt allapanu kitsedele ja isegi ehitusmaterjal.
See pole heina- ega põhukoorem, vaid pinocha (ka pinoche). Iga kahe-kolme aasta tagant vahetavad Kanaari männid oma okaskuue välja ning metsade alla tekib ajapikku 20-30 cm pikkustest kuivanud okastest paks ja vetruv kiht, mis on guantšide ajast saati kanaaridele väärt tooraine. Need, kelle tööks on pinochat ülalt mägedest alla vedada, on pinocherod. Okastega täideti madratseid (ja vaesem rahvas ka patju), pinocha on väärt allapanu kitsedele ja isegi ehitusmaterjal – okaste pakkidest laoti üles primitiivseid lautu, mida roigastest karkass koos hoidis. Lõppjaam oli pinochal aga mäenõlvadele rajatud terrasspõldudel ja banaanikasvandustes huumusekihi kasvatajana, tavaliselt sõnnikuga segatuna. Nii kartulile kui banaanile sobib happeline muld väga hästi, ei pea isegi vulkaanilisel saarel defitsiitset lupja lisama. Tänapäeval kehtivate (ja aeg-ajalt puhkevate metsatulekahjude aspektist suisa rumalate) seaduste järgi tohib pinochat koguda ainult eriloa alusel, mis teeb Kanaari metsaalustest viitsütikuga miinivälja.
