Kunagi oli Hispaania kuningal Carlos III-l päris kena plaan. Tuua Hispaania ülemerevaldustest eksootilisi taimi, lasta neil Tenerifel Euroopa kliimaga harjuda ja saata seejärel edasi Mandri-Hispaania kuninglikesse aedadesse. Mõte oli hea. Ainult et Madridis oli talv ja troopilistel taimedel oli selles küsimuses oma arvamus.
Nii sündis 1788. aastal kuningliku korraldusega Jardín de Aclimatación de La Orotava, mida meie tunneme lihtsalt Puerto de la Cruzi botaanikaaiana. Esimesed istutused tehti 1792. aastal ja 1795. aastaks oli aed valmis. Kuningas ise seda tulemust enam ei näinud – Carlos III suri juba 1788. aasta detsembris.
Kogu ettevõtmise vedajaks sai Tenerife aadlimees Alonso de Nava y Grimón, Villanueva del Prado markii, kes kulutas aia rajamisele ja ülalpidamisele ka märkimisväärse osa omaenda varandusest. Ja ega kuninglik projekt esialgses tähenduses eriti edukaks osutunudki. Paljud taimed, mis Tenerife mahedas kliimas suurepäraselt kasvasid, ei tahtnud Hispaania mandriosa külmade talvedega kuidagi leppida.
Tenerifel oli neil seevastu väga mõnus. Ja on tänini.
PUU, MIS KASVATAB ENDALE UUSI JALGU
Botaanikaaed võtab enda alla umbes kaks hektarit ning siia on rohkem kui kahe sajandi jooksul kokku toodud taimi kõigist maailma nurkadest. Palmid, sõnajalad, magnooliad, bambused, orhideed, kummipuud, bromeeliad ja kõikvõimalikud troopilised tegelased, kelle nimesid ei oska enamik meist isegi esimese korraga õigesti välja lugeda.
Aga aia vaieldamatu kuulsus on Ficus macrophylla f. columnaris, Lord Howe saarelt pärit hiiglaslik viigipuu.
See on puu, mille puhul tuleb natuke nuputada, kus lõpeb tüvi ja kust algavad juured. Nimelt kasvatab ta oma okstelt alla õhujuuri, mis maapinnani jõudes paksenevad ja muutuvad uuteks tugisammasteks. Üksainus puu võib niimoodi hõivata päris arvestatava maa-ala ning näha välja nagu terve metsatukk.
Kui mõni puu suudab inimesele tema enda mõõtmed meelde tuletada, siis on see just seesama.
Aias leidub ka leivapuid, mangopuid, eri maailmajagudest pärit palmiliike ja veetaimi. Mõni taim on siin kasvanud üle saja viiekümne aasta ning mitmed neist on pärit paikadest, kuhu keskmine Tenerife puhkaja tõenäoliselt kunagi ei satu.
Seejuures pole botaanikaaed pelgalt ilus jalutuskoht. Tegemist on teadusasutusega, kus tegeldakse taimede uurimise, säilitamise ja paljundamisega. Aia juurde kuuluvad ka herbaarium, botaaniline raamatukogu ning Kanaari saarte haruldaste ja ohustatud taimeliikide säilitamisega seotud teadustöö.
HUMBOLDT KÄIS KA SIIN
1799. aasta juunis saabus Tenerifele saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt koos prantsuse botaaniku Aimé Bonplandiga. Mehed olid teel Lõuna-Ameerikasse, kuid otsustasid vahepeal ka Tenerife üle vaadata.
Humboldt jõudis külastada botaanikaaeda ja ronida Teide tippu, mis teeb tema nädalasest Tenerife puhkusest päris arvestatava ettevõtmise. Botaanikaaia rajamist pidas ta erakordselt heaks mõtteks, sest see võimaldas nii taimi teaduslikult uurida kui ka Euroopas uusi kasulikke liike kasutusele võtta.
Ja väike geograafiline selgitus ka. Miks kannab Puerto de la Cruzis asuv botaanikaaed hoopis La Orotava nime? Sellepärast, et ajalooliselt oli Puerto de la Cruz La Orotava sadam – Puerto de La Orotava. Nimi jäi aiale külge ka siis, kui linnade administratiivne elu ammu teist rada läks.
KAS TASUB KÜLASTADA?
Tasub küll. Ja mitte ainult neil, kes oskavad lille vaadates öelda midagi enamat kui „näe, lill!“.
Botaanikaaed on Puerto de la Cruzi üks mõnusamaid kohti, kus tunniks või paariks linnakärast eemale saada. Põhja-Tenerife niiskem kliima sobib lopsakale taimestikule hästi ning kõrgete puude all on varju ka päikeselise ilmaga. Aias kulgevad jalutusrajad, mille ääres leidub pidevalt midagi uudistada.
Sinna ei ole vaja minna ekskursioonigrupiga ega botaanikaõpikut kaenlas. Võib lihtsalt ringi jalutada, mõne eriti veidra puu juures seisma jääda ja mõelda, kui vähe me tegelikult maailma taimedest teame.
KÜLASTUSINFO
📍 Asukoht: Calle Retama 2, Puerto de la Cruz, La Pazi piirkond.
🕘 Avatud: iga päev 9.00–18.00, viimane sissepääs 17.30. Suletud 1. jaanuaril, suurel reedel ja 25. detsembril.
🎫 Pilet: täiskasvanule 3 €, Kanaari saarte residendile 2 €. Alla 14-aastastele koos saatjaga ning tõendiga õpilastele, üliõpilastele ja õpetajatele tasuta.
🌿 Aega varuda: umbes 1–2 tundi, olenevalt sellest, kui põhjalikult soovid ringi vaadata.
Ja lõpetuseks – kui keegi peaks botaanikaaeda igavaks pidama, siis soovitan tal minna vaatama sedasama hiiglaslikku viigipuud. Puu, mis on kasvanud seal mitu inimpõlve ja ehitab endale järjekindlalt uusi jalgu alla, ei saa juba põhimõtteliselt igav olla.
BOTAANIKAAED LÄHEMALT
