Ärge jätke autosse mitte midagi väärtuslikku. Ka pagasiruumi mitte. 

Autodesse sissemurdmine on paraku igapäevane nähtus.
Kui ikkagi peaks nii juhtuma, et midagi kurikaelte kaasabil kaduma läheb, siis on vaja helistada numbril +34902102112 või +34922789950, (tööpäeviti kell 07-19 Tenerife aja järgi ehk teisisõnu pühade ajal see number ka ei tööta), öelda et soovite rääkida inglise või saksa keeles ning rääkida ära, mis, kus ja kuidas juhtus. Edasi talitage vastavalt saadud juhtnööridele - te saate oma avalduse numbri, mis on vaja üles kirjutada ja sellega siis marssida politseijaoskonda, kus teie avaldus selle numbri alusel välja prinditakse. 

Tenerife on tõeliseks paradiisiks taskuvarastele. Peamiselt mandri-Hispaania kaudu imbub Tenerifele seltskondi, kes tegelevad vargustega põhitööna või oleks õigem öelda - ainukese tööna. Viimastel aastatel enne pandeemiat on olukord täielikult kontrolli alt väljunud ja taskuvargustest kuuleme me Kompassis peaaegu iga päev. Linnalegend räägib, et taskuvargused on põhiliselt bulgaarlaste kontrolli all ja hotellitubadesse kaamerate ja madratsi alla peidetud rahakottide järele ronivad väledad ja sitked rumeenlased, samuti pole sügisest kevadeni Tenerifel puudu mustlastest, kes põhjamaalasest turisti vilumatu silma jaoks võivad suht kohaliku möödu välja anda, sest paraku ei liigu nad tänapäeval enam hobukaravaniga ringi, kuigi nende peamine elatise hankimise viis pole kaarikute ajast muutunud ja andku ausad mustlased mulle siinkohal see üldistus andeks.
Igatahes on mõistlik dokumente hotelli seifis, rahakotti ihu ligi ja asjadel silma peal hoida. Vältige tühermaid getostuvates piirkondades (El Fraile ümbrus). Kui te siiski sinna ronite, ärge minge sinna üksi ja hoidke punti koos, sest doosinäljas tegelased ei kohku tagasi ründamast ka meesterahvaid, kes üksi liiguvad. Nagu araablased ütlevad - usalda Allahit, aga kaamel seo kinni.
Iseäranis üksi olles tasuks kaaluda, kas ööklubis joviaalselt välja tehtud jooki on ikka mõistlik mekkida - see võib küll olla sõbralik zhest, kuid ei pruugi - silmatilkadega tembitud ja välja lülitavad kokteilid, õlled jne on Tenerifel siiski vahel ette tulev nähtus.

Stripiklubid ja tänaval külge kleepuvad tüdrukud.
Kui siivsamad restoranid hakkavad öö liginedes uksi sulgema ja kelnerid ei vaevu enam haigutusi varjamagi, avavad oma uksed peamiselt saare lõunaosas tegutsevad ning ainult täiskasvanute lõbustamisele orienteeritud asutused. Paraku on Tenerifel selle „meelelahutus“valdkonnaga asjad tõsiselt käest lastud ja kuigi kõik asjaomased ametkonnad on probleemist justkui teadlikud, ei suudeta (või siis ei taheta) midagi märkimisväärset ette võtta. Nimelt on kogu stripibusiness ja sellega poollegaalselt kaasnev prostitutsioon erinevate hämara, et mitte öelda kriminaalse taustaga seltskondade mängumaa. Mängijaiks olla grupeeringuid Inglismaalt ja Itaaliast, samuti uuenenud Euroopa Liidu uutest vennasvabariikidest nagu Rumeenia etc. Kliendil võiks olla sellest ju savi, millise mafiooso tasku tema raha lõpuks jõuab, paraku ei piirdu kurikaelte isu nende eurodega, mis te vabatahtlikult ja täie mõistuse juures loovutate. Täpsem oleks öelda, et see pole nende tegelik eesmärk. Krediitkaartide kopeerimine, aga ka kohapeal näiteks 29.90 asemel 299,9 kasseerimine, igasugu keemiaga uimastamine ja seejärel magava kliendi kaardi tühjaks tõmbamine, lihtlabased taskute tühjendamised etc etc pole mitte erand, vaid õõvastav norm. Nagu üks uuriv ajakirjanik resümeeris: kogu see postide ümber väänlev liha on vaid peibutis, päris jahimehed istuvad põõsas, maskeerimisvõrk üle pea tõmmatud. Mõned aastad tagasi avaldatud statistika kohaselt (mis on kindlasti jäämäe kõige ülemine tipp, sest mitte iga mees ei saa politseisse marssida ja kurta, et ta litsimajas paljaks tehti) saavad oma raha tagasi vaid 5% ohvritest. Aga – eks kes soovib, see proovib!