2025.aastal avastati Tenerife viinamägedel esmakordselt kogu ajaloo jooksul pisike juuretäi Filoksera (Daktulosphaira vitifoliae), mis ohustab tõsiselt saare sajandite vanuseid pookimata viinapuid ja kogu Kanaari saarte traditsioonilist veinikultuuri. See masendav leid võib kaasa tuua murrangu kohalikus viinamarjakasvatuses, mille peamine mure on siiani olnud seotud veega, mida on valdavalt ikka liiga vähe, vahelduseks tsüklonite ja troopiliste tormide perioodidega, mil seda on liiga palju.
Veiniajaloo kuldajastu
Tenerife veiniajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse, mil Hispaaniast ja Portugalist ümber asunud kolonisaatorid tõid saarele esimesed viinapuud, sealhulgas ka Kreekast pärit Malvasia sordi. 16. ja 17. sajandil elas saar üle tõelise veinibuumi, mil kohalik magus Malvaasia vein, tollase nimega “Canary sack”, kujunes Euroopa eliidi seas ülinõutud luksuskaubaks. See jook oli niivõrd kuulus, et William Shakespeare kirjutas temast sonette ja paljudes kuningakodades ja aadlipesades ei peetud mõeldavaks pidulikumaid tähistamisi ette võtta ilma Kanaari veinita, sh olevat isegi Katariina Suur (hispaaniapäraselt Catalina la Grande) hoolitsenud selle eest, et Malvaasia veini varud oleksid alati piisavad, et saaks südamerahuga iga päev hommikujoogiks klaasikese võtta.
Miks viinapuid poogitakse?
Poolteist sajandit tagasi hävitas Põhja-Ameerikast Euroopasse jõudnud Filoksera viinapuud peaaegu kogu Euroopas, kuna sealsed traditsioonilised viinapuud (Vitis vinifera) olid kahjuri suhtes täiesti kaitsetud. Pääseteeks osutus pookimine: kuna Ameerika metsikute viinapuude juured on Filokseraga koos evolutsioneerunud, suudavad nad kahjuri rünnakutele vastu seista. Tänapäeval istutatakse peaaegu kõikjal maailmas Euroopa marjasordid (näiteks Chardonnay või ka Malvasia) just Ameerika juurestikule ehk pookealusele, et kaitsta taime juuri hävimise eest.
Haruldased pookimata viinapuud
Tenerife geograafiline isoleeritus ja omapärane vulkaaniline tuhkmuld pakkusid Filoksera vastu sajandeid looduslikku kaitset, mistõttu polnud viinapuude pookimine vajalik. Tänu sellele said saare viinapuud kasvada oma originaaljuurtel (pie franco), säilitades unikaalsed istandused, millest mõned on tänaseks lausa 400–500 aastat vanad. Sellised pookimata viinapuud on globaalses veinimaailmas äärmiselt haruldased ja aidanud säilitada iidseid marjasorte nende puhtaimal kujul.
2025. aasta võib olla murdepunktiks
Sajandeid kestnud puutumatus purunes 2025. aasta augustis, mil saare põhjaosas avastati ebaseaduslikult toodud istikute tõttu esimesed elusad Filoksera kolded. Kuigi ametivõimud reageerisid kiiresti ja kehtestasid ranged transpordipiirangud, tähendab kahjuri levik kohalikele kasvatajatele ikkagi korralikku katastroofi. Kui Filoksera jääb saarele püsima, tuleb uued istandused edaspidi rajada resistentsetele Ameerika pookealustele, tehes 2025. aastast märgiliselt pöördepunkti, mis jagab Tenerife veiniajaloo igaveseks kaheks – enne ja peale täide saabumist.
