Internetis ringleb ühe noore naise nägu, mille kõrvale räägitakse enam-vähem ühesugust lugu: tudeng taastas umbes 600 aastat tagasi Kanaari saartel elanud guantši naise välimuse ja nii saame lõpuks vaadata otsa inimesele rahvast, mille hispaanlased pärast saarte vallutamist maa pealt ära kaotasid. Iseenesest hea lugu.
Aga – see naine ei elanud mitte 600 aastat tagasi, vaid pigem tuhat ja natuke peale.
2017. aastal avaldati ajakirjas Current Biology esimene suurem Kanaari saarte vallutuseelsete elanike genoomiuuring. Uuriti ka üht Edinburghi muuseumist pärit koljut ning geneetikute tabelites sai naine nimeks gun008.
2018. aastal õppis Kanadast pärit Karina Osswald Šotimaal Dundee ülikoolis erialal Forensic Art & Facial Identification. Magistritööks valis ta Edinburghi ülikooli anatoomiamuuseumis säilitatava Kanaari saartelt pärit naisekolju katalooginumbriga A-46. Koljust tehti 3D-skaneering ning selle järgi hakkas Osswald luude peale tagasi panema seda, mille aeg oli ammu ära söönud — lihaseid, pehmeid kudesid, nina, huuli ja lõpuks nahka. Naise vanuseks surres hinnati umbes 25–35 aastat ning 22. augustil 2018 pandi valmis nägu Dundee ülikooli magistrinäitusel rahvale vaatamiseks. Osswald ise nimetas tulemust täiesti ausalt best guess estimate’iks ehk parimaks võimalikuks põhjendatud oletuseks, mitte fotoks minevikust.
A-46 ja gun008 oli üks ja seesama inimene. Ja gun008 jutustab teadlastele päris palju.
Tema päritolusaareks oli Gran Canaria, mitte Tenerife. Seega on internetis läbivalt kasutatav „guantši naine” ebatäpne. Guantšideks nimetati algselt Tenerife põliselanikke, Gran Canaria elanike kohta on täpsem öelda canarios või antiguos canarios ehk antiiksed kanaarid. Raadiosüsiniku põhjal tehtud dateeringu põhjal elas ta tõenäoliselt umbes aastatel 884–994, keskpunktiga ligikaudu 936. aasta paiku. Kanaari saarte vallutamiseni jäi siis veel umbes viis sajandit. DNA kinnitas ka seda, mida ka luustiku põhjal oletati— et tegemist oli naisega. Tema mitokondriaalse DNA liin oli L3b1a ning üldine geneetiline pilt seob Kanaari saarte põliselanikke kõige tugevamalt Loode-Aafrika ja amazighi ehk berberi päritoluga rahvastikuga.
Samas ei tea me A-46 silmade värvi, päris kindlalt juuste värvi ega täpset nahatooni. Seega võib värviline rekonstruktsioon olla tõenäoline, kuid keegi ei saa väita, et just sellised pruunid silmad või täpselt selline nahatoon tal olid. Kolju ise ütleb küll näo kohta üllatavalt palju. Lõualuu määrab lõua, silmakoopad silmade paigutuse ning ninaavad ja seda ümbritsev luustik annavad infot nina kuju kohta. Sellele lisatakse teadmised pehmete kudede paksusest ja lihaste kinnitumisest ning tasapisi hakkabki kolju näoks muutuma.
Kuidas A-46 Šotimaale sai?.
Luud jõudsid Edinburghi muuseumisse juba 19. sajandil. See oli aeg, mil Euroopa arstid, antropoloogid ja kollektsionäärid korjasid hasartselt üle kogu ilma inimjäänuseid kokku. Kanaaridel oli nende saak suhteliselt kesine, sest nelisada aastat enne neid jahvatasid konkistadoorid enamuse inimjäänustest väetiseks. Dokumentatsioon nendel ekspeditsioonidel oli tihti puudulik ja täpselt nii juhtus ka A-46-ga, näiteks ei teata tema täpset matmispaika.
Muide, Kanaari saarte põliselanikud ei moodustanud üht suurt ühesugust rahvastikku. Saarte populatsioonid eraldusid üksteisest ning nende geneetiline ajalugu kujunes erinevalt. Tenerife oli Tenerife, Gran Canaria Gran Canaria ja La Gomera La Gomera. Ookean toimib isolaatorina päris hästi ka siis, kui kõrvalsaare mäed ilusa ilmaga kätte paistavad, iseäranis kui paate ei ole.
