Orkaanil ja tormil on silm, selle ümber tiirlevad spiraalsed pilveribad ja tekib see loomulikult ainult troopilistes piirkondades (Tenerife laiuskraadid on subtroopika ja teda ümbritseb jahe Kanaari hoovus). Kanaari saartele jõuavad troopilised tormid õnneks harva ja enamasti juba märgatavalt maha käinutena.
Teine ja Tenerife jaoks reeglina nutusemate tagajärgedega on ekstratroopiline tsüklon. See on hoopis teistsugune loom – tekib parasvöötmes, saab energia temperatuuride kontrastidest (soe vs külm õhk) ja liigub koos frontidega. Sellised tormid on sageli suuremad, ebasümmeetrilised ja võivad tekitada eriti tugevat tuult ning megasuuri laineid. Viimati käis selline Tenerifest üle aastal 2018 ja tal oli pahalase kohta üllatavalt nunnu nimi – Emma.
Isiklikest kogemustest on mulle kõige eredamalt meelde jäänud 2010 Xynthia. Mitte ainult sellepärast, et see oli esimene. Minu kodutänav Palm Maris muutus jõeks ning voolas läbi (ilmselgelt kehvasti projekteeritud) kõrvalkompleksi alla rajatud parkla. Vesi virnastas autod kenasti üksteise otsa ja enamus neist läks mahakandmisele. Paraku nõudis Xynthia ka inimohvreid – ühed uljaspead uppusid autos ära Guaza viadukti all, kokku sai surma mäletatavasti 5-6 inimest.
Siinkohal on hea ära seletada, mille jaoks on rajatud need tühjad kanalid, millistest turistide jaoks ilmselt tuntuim on Barranco de Troya, mis mägedest ookeanini viib Gala ja Troya vahelt. Sellised magistraalid on rajatud just sellisteks puhkudeks, kui taevast iga ruutmeetri kohta kolmteist ämbrit vett alla tuleb (ei ole liialdus, sündinud fakt) ja kanalisatsioon esimese veerand tunniga käpad püsti ajab.
Tenerife viimase 20 aasta tugevamad tormid
2005 – Delta
Üks rängemaid viimastel kümnenditel. Tugev tuul (üle 140 km/h), massilised elektrikatkestused ja suured kahjustused ka metsades (hulgaliselt tormimurdu).
2010 – Xynthia
Üleujutused kogu saarel.
2013 – 2015 järjestikused talvised Atlandi tormid
Mitmed järjestikused madalrõhkkonnad tekitasid tugevaid laineid ja rannakahjustusi, eriti 2013 ja põhjarannikul. Kompassi kontori ette moodustus jõgi ja suured prügitünnid ujusid ringi nagu vannipardid.
2018 –Emma
Kõige fotogeenilisem, aga ka kõige laastavam rannikule. Hiigellained lõhkusid promenaade ja viisid autosid merre, põhjakaldal laksas laine rannikule ehitatud majade kümnenda korruseni, ime, et nad püsti jäid (kuigi mõned rõdus viis ära ka).
2020 –Filomena (kaudne mõju)
Peamiselt sai pihta Hispaania mandriosa, kuid jagus Kanaaridele ka.
2023–2024 talvised tormid
Mitmed nimetud, kuid tugevad Atlandi tormid põhjustasid taas üleujutusi Puerto de la Cruzis ja Garachicos.
