ehk kuidas Tenerife endale nime sai.
Selle üle, kuidas just Tenerife oma nime sai, käib lugupeetud onomastikute ehk nimeteadlaste ringkonnas kõva andmine, seega igaks juhuks käime siin mõlemad versioonid letti ja räägime varasematest nimedest ka.
Valge mägi naabrite silme läbi
Kõige levinuma teooria kohaselt ei pannud Tenerifele nime mitte saare enda asukad, vaid hoopis La Palma põlisrahvas benahoared. Benahoared on benahoared sellepärast, et oma saart nimetasid nad Benahoareks. Aga Benahoarelt vaadates paistis kest Tenerifet kõrguva vulkaan El Teide tipp talvekuudel sageli säravalgena, mistõttu hakatigi naabersaart kutsuma valgeks mäeks. Nimi koosneb kahest guantšide keele sõnast: tene (mägi) ja ife (valge). Hiljem, kui Kanaari saared läksid Hispaania (mida siis küll veel riingina ei olnud olemas, oli Kastiilia ja teised väiksemad riigid) krooni alla, lisati häälduse lihtsustamiseks sõnade vahele r-täht ning nii kujuneski tänapäevane Tenerife.
Echeyde ja hirmuäratav Põrgusaar
Kuigi eemalt vaadates oli mägi valge ja rahulik, peitis see endas tulist jõudu. Guantšide (Tenerife põliselanike) jaoks kandis Teide vulkaan nime Echeyde. Nende uskumuste kohaselt oli see põrgu ja kurja deemoni Guayota asupaik. Kui vulkaan purskas ning taeva poole tõusis paks suits ja pimeduses helendas tulikuum laava, äratas see ka uude maailma seilavates meresõitjates õudu. Seetõttu võib mitmetelt 14. ja 15. sajandi maadeavastajate kaartidelt leida Tenerife kohalt hoopis nime Isla del Infierno ehk Põrgusaar.
Antiikaegne lumesaar Nivaria
Teide lumine tipp jäi silma Vahemerest Atlandi ookeanile põiganud meresõitjatele juba antiikajal. Põhja-Aafrika valitseja ja õpetlane Juba II kasutas Tenerife kohta nime Nivaria. See nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast nix või nivis, mis tähendab lund. Seega kordub siin täpselt sama motiiv mis La Palma elanike puhul – merelt paistev valendav vulkaanitipp andis saarele identiteedi kaua enne seda, kui hispaanlased sinna püsivalt elama asusid.
Guantšide kuningas ja Achinet
Ajaloolased on leidnud nimele ka teistsuguseid seletusi, mis seovad selle kohalike valitsejatega. Mõned 17. ja 18. sajandi kroonikud uskusid, et saare nimi võib pärineda guantšide legendaarselt kuningalt Tinerfe Suurelt. Ta oli saare viimane ainuvalitseja, kelle surma järel jagasid pojad maa üheksaks väiksemaks kuningriigiks ehk menceyato’ks. Just sellise killustunud poliitilise olukorra leidsidki hispaanlased eest.
Samas on teada, et põlisrahvas ise ei kutsunud oma kodu sugugi Tenerifeks. Nende algne ja õige nimi oma saarele oli hoopis Achinet.