Guantšid ja nende muumiad.
Guantšid – Tenerife põliselanikud – matsid oma surnuid laavakoobastesse ja laavatunnelitesse. Teide vulkaan on loonud saarele ulatusliku maa-aluse tunnelite süsteemi, kus temperatuur ja kuivus aitasid kehasid säilitada.
Kõigepealt lahkunud mumifitseeriti. Keha puhastati veega ja ravimtaimedega. Seejärel kaeti see loomarasvaga ning taimedest, mineraalidest ja draakonipuu vaigust kokku segatud möksiga. Lagunemise vältimiseks lisati kehaõõntesse vulkaanilist tuhka ja kive. Seejärel kuivatati keha umbes viisteist päeva: päeval päikese käes, öösel suitsu kohal. Lõpuks mähiti surnu kitsenahkadesse, mille peale joonistati märgid ehk pintaderad ja viidi koopasse. Nähtavasti oli sobivatest nekropolidest puudus, sest suur osa muumiatest oli asetatud seina najale seisma, tõenäoliselt peale seda kui põrandapind otsa sai.
Eurooplased avastasid esimesed muumiatega täidetud koopad juba 17. sajandil ja tassisid nad tühjaks. Kokku teatakse neid koopaid olnud kümneid, kui mitte sadu. Mõned muumiad sattusid muuseumidesse, mõned erakogudesse, osa hävis transportimisel. Paljud jahvatati pulbriks – küll toonase Euroopa veidra meditsiini jaoks, aga enamasti lihtsalt põldudele väetiseks. Orgaanika ikkagi.
Seetõttu on guantšide muumiaid tänaseks päevaks väga vähe säilinud, allesjäänud eksemplare uuritakse nüüd kaasaegsete meetoditega. DNA-analüüs ja CT-uuringud on näidanud, et guantšide mumifitseerimine oli iseseisev traditsioon ning ei pärinenud Egiptusest.
Muide, Tuhande Muumia Koopa täpne asukoht on saladus ja seda saladust kaitsevad kohalikud tänaseni kiivalt. Arvatagi, mispärast.
