info@tenerifekompass.com | +372 505 0210 AITÄH, ET KÜLLA TULID! 🐈
AINULT KOMPASSIST: TWIN TICKETIGA AHVIPARKI TASUTA! | LA GOMERA €99 | PURJETAMA €45 | VAALAVAATLUS al. €33 | TÕENÄOLISELT MUGAVAIM VEEBIPOOD TENERIFEL
info@tenerifekompass.com | +372 505 0210 AITÄH, ET KÜLLA TULID! 🐈
AINULT KOMPASSIST: TWIN TICKETIGA AHVIPARKI TASUTA! | LA GOMERA €99 | PURJETAMA €45 | VAALAVAATLUS al. €33 | TÕENÄOLISELT MUGAVAIM VEEBIPOOD TENERIFEL

Tenerife valge diagonaalristiga sinine lipp ehk saltiir ei tekkinud algselt saare sümbolina, vaid pärineb Hispaania merenduskorraldusest 19. sajandi keskel. 30. juulil 1845 andis Hispaania valitsus välja Tenerife lipp ja Kanaari saarte lippkorralduse, millega igale merendusprovintsile määrati oma tunnuslipp. Nende lippude ülesanne oli praktiline: sadamates ja merel pidi olema võimalik kiiresti eristada, millise provintsi registrisse üks või teine laev kuulub. Kanaari merendusprovintsile määrati sinine lipp valge diagonaalristiga. Kujundus tugines Hispaania meresignaalide süsteemile, mille oli juba 1791. aastal välja töötanud admiral José de Mazarredo.

  1. sajandil oli Santa Cruz de Tenerife Kanaari saarte peamine sadam ning merendusprovintsi administratiivne keskus. Seetõttu hakkasid just Santa Cruzis registreeritud laevad kasutama seda sinist valge ristiga lippu. Kui 1867. aastal jagati senine Kanaari merendusprovints kaheks – Las Palmase ja Santa Cruz de Tenerife provintsiks –, jäi sama lipp Santa Cruzi provintsi kasutusse. Kuna see provints hõlmas Tenerife saart ning selle haldus- ja majanduskeskus oli Santa Cruz, hakkas merenduslik tunnus ajapikku seostuma kogu saarega. Nii muutus laevade identifitseerimiseks mõeldud signaallipp järk-järgult territoriaalseks sümboliks, mida hakati tajuma Tenerife märgina. Ametlik staatus anti sellele alles palju hiljem, kui 9. mail 1989 kinnitas Cabildo de Tenerife sinise valge diagonaalristiga lipu Tenerife saare ametlikuks lipuks.
Tenerife lipp ja Kanaari saarte lipp

Samast merenduslikust taustast kasvas välja ka Kanaari saarte tänane lipp. 19. sajandil eksisteerisid saarestikus kaks merendusprovintsi: Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas. Esimene kasutas sinist lippu valge diagonaalristiga, teine aga valge, sinise ja kollase värvikombinatsiooniga lippu. Need värvid olid seotud merendusega ning nende eesmärk oli eristada laevu sadamates ja merel. 20. sajandi alguses hakati saarestiku identiteedi sümbolina otsima kujundust, mis ühendaks mõlema provintsi värvid. Selle tulemusena hakkas levima kolme vertikaalse triibuga lipp – valge, sinine ja kollane –, mis sümboolselt ühendas kahe provintsi merenduslipud.

See värvikombinatsioon kinnistus aja jooksul saarestiku ühise märgina ning sai ametliku staatuse pärast Kanaari saarte autonoomia kujunemist Hispaanias. 1982. aastal, kui jõustus Kanaari saarte autonoomiastatuut, kinnitati valge-sinine-kollane trikoloor Kanaari saarte ametlikuks lipuks. Ametlikel versioonidel lisatakse lipu keskele ka Kanaari saarte vapp. Nii on nii Tenerife kui ka kogu Kanaari saarestiku lipud pärit samast 19. sajandi merenduslikust traditsioonist, kus praktiliseks laevade eristamise märgiks loodud sümbolitest kujunesid aja jooksul territoriaalsed ja poliitilised tunnused.