Nagu üks ilmakuulus moelooja kunagi nii teraselt tähendas, ütlevad üle selja või rinna laiuvad brändilogod kandja kohta nii mõndagi, aga kindlasti kohe kahte asja: esiteks ei ole selliste rõivaste kandja ilmselt kindel, kas ta ikka oskab maitsekalt riietuda ning veeretab vastutuse tootja kanda. Teiseks – ta ei kahtle oma maitses sugugi ilmaasjata.
Õigupoolest ulatub aga selline brändimine suhteliselt kaugesse minevikku ja sajandite taguses ajas ei olnud see sugugi mustanahaliste või täissüstitud huultega kulmuinseneride komme, vaid soomusrüüdes rüütlite praktiline vajadus. Soomusrüü teatavasti eeldas ka kiivrit koos visiiriga ehk näokaitsega, mille tagant kandja nägu näha ei olnud. Identifitseerimise eesmärgil (et eristada omasid võõrastest näiteks lahinguväljal) hakati esialgu kilbile joonistama märke – lõvi, leopard, õun, võt jne (sealt ka vappide kuju ja nimetus „vapikilp“). Muide, samast ajast on pärit ka see liigutus, mida nimetatakse au andmiseks ehk käe kõrva äärde tõstmine. See markeerib omaaegset kommet tõsta üles visiir ja näidata oma nägu. Ajapikku läksid vapid üha uhkemaks ja neid hakati panema ka majadele, omad vapid tekkisid ka lisaks suguvõsadele ka piirkondadele ja riikidele jne ja neile, kes jagavad heraldika matsu, on iga vapp justkui raamat, sest aitab aru saada, mis on ühes või teises paigas olnud läbi sajandite kõige olulisem. María Mercedes Castellano Fariña töid kasutades refereerin ma põhilise.
Kaks institutsiooni, üks ja sama vapp
Tenerifel on 31 omavalitsuse vappi, kuid üks neist kuulub korraga nii San Cristóbal de La Laguna linnale
kui ka Tenerife saarevalitsusele (Cabildo). See vapp loodi kohe pärast saare vallutamist 1497. aastal ning kuninganna Juana kinnitas selle ametlikult 1510. aasta ürikuga; hiljem jäi see La Laguna linnale ja 1912. aastal taastatud Cabildo võttis ajaloolise vapikillu endale uuesti kasutusse.
Krooni kujutis räägib seisusest
Enamik Tenerife vappe kroonib klassikaline kuninglik kroon, mis viitab kuuluvusele Hispaania monarhia alla. Erandid on Adeje, kus vapil troonib Casafuerte Adeje markiisitiitel, ning Santiago del Teide, millel on Valle de Santiago krahvitiitlit tähistav kroon – mõlemad meenutavad kunagisi kohalikke aadlisuguvõsasid. Granadilla de Abona ja Tacoronte vapil paikneb kuningliku krooni all veel üks, vanem tüüpi kroon, mis sümboliseerib vastavate guantšide mencey’de ehk põlisvalitsejate võimu.
Ilmalikud ja religioossed motiivid
Väike osa Tenerife vappidest on üllatavalt ilmalikud, keskendudes peamiselt maistele sümbolitele: nii on
Adeje, La Orotava, Fasnia, El Rosario ja Güímar valinud kilbile pigem maastikud, ehitised või taimed. Ülejäänud 26 vappi toetuvad tugevalt kristlikule ikonograafiale – rist kroonil, pühakute atribuudid ja muud kiriklikud märgid jutustavad saarest kui pärast vallutust tugevalt katoliiklikust territooriumist.
Guantšide jäljed Tenerife heraldikas
Teistelgi kilpidel ei kao guantšid kuhugi, vaid ilmuvad esemetena, mida nad igapäevaelus kasutasid. Üheksa vappi sisaldavad guantšidega seotud tarbeid: savinõusid ja kausse, piike ja nuie, valitsuskeppi ning kiviringe, mida leiab näiteks Adeje, Granadilla de Abona, Guía de Isora, Güímari, La Victoria, La Matanza, San Miguel de Abona, Santiago del Teide ja El Rosario heraldikas. Nii muutub lihtne kilp väikeseks mälestusmärgiks sellest, et enne hispaanlaste vallutust elas siin oma kultuuri ja traditsioonidega rahvas, kelle pärandit tänapäeval teadlikult esile tõstetakse.
Etnograafia: igapäevaelu kilbil
Mitme Tenerife vapi keskmes on hoopis igapäevane elu ja traditsiooniline käsitöö. Candelaria, Santiago
del Teide ja San Miguel de Abona toovad kilbile savinõud ja keraamika, Arico meenutab mesindust meeraamide ja tarudega, Güímar aga kündi ja põllumajandust adraga.
Candelaria jaoks on oluline ka kalandus – kalad vapil jutustavad sellest, kuidas küla elas sajandeid mere rütmis. Sellised detailid muudavad vapi heaks lühikokkuvõtteks sellest, millest üks küla või piirkond kõige enam on elanud.
Vallutuste ja lahingute sümbolid
Umbes veerand Tenerife vapikilpidest räägib otseselt 1496. aasta Kastilia vallutusest ja selle võtmelahingutest. Santa Cruz de Tenerife, La Laguna ja Los Realejos kasutavad ristide, lippude ja
banderollide keelt, et meenutada hetki, mil kastillaste väed saare üle kontrolli haarasid.
Guía de Isora ja Güímar püüavad vapil näidata pigem kahe kultuuri – guantšide ja hispaanlaste – ühinemist, samas kui La Matanza, La Victoria ja El Rosario kilbid hoiavad elus Acentejo oru kahte vastandliku tulemusega lahingut. La Matanza viitab guantšide suurvõidule, La Victoria järgmise lahingu käigus saavutatud kastillaste revanšile ning El Rosario seob piirkonna sama oru traagilise ja keeruka ajalooga.
Taimed ja puud: Tenerife botaanika vappidel
Tenerife vapid on üllatavalt rohelised – kilpidelt võib lugeda välja terve botaanikaaia. Draakonipuu, saare üks tuntumaid sümboleid, ilmub Icod de los Vinos ja La Orotava vapil; Vilaflori vapil seisab eriline „paks mänd“, Guía de Isora ja Arona vapil almacigo‑puu, Icodis, Buenavistas ja Santiago del Teides aga cardón‑euforbiad.
Lisaks kohtab kanari palme, loorbermetsa, kanari männi‑ ja pajupuud ning San Miguel de Abona vapil viigikaktuseid, mille külge on hiljem tekkinud ka cochinilla‑putukad. Teraviljakõrred – rukis ja nisu – Fasnia, El Tanque, Tegueste, San Miguel de Abona ja La Guancha vapil annavad märku viljakatest põldudest ja traditsioonilisest maaelust.
Viljad ja viljakus
Paljud vapid rõhutavad Tenerife viljakust puuviljadega, mis kilbil pilku püüavad. Granadilla de Abona kasutab granaatõunu, La Orotava õunu ning Arafo, Icod de los Vinos, La Guancha, La Matanza, San
Miguel de Abona, Santiago del Teide, Tegueste ja Vilaflor de Chasna näitavad uhkusega viinamarjakobaraid.
Need viljad ei ole lihtsalt dekoratiivsed – nad jutustavad viinamarjakasvatuse, veinitegemise ja viljapuuaedade pikaajalisest tähtsusest kohalikus majanduses. Nii muutub iga vapp omamoodi maitsekaardiks, mis ütleb, mida selles piirkonnas ajalooliselt kasvatati ja söögilauale pandi.
Loomad, putukad ja mütoloogilised olendid
Loomade ja putukate kaudu ilmuvad vapile nii imekombel lahenenud kriisid kui ka sügavad usulised kujundid. Buenavista del Norte rohutirtsud meenutavad, et just see kant pääses rändrohutirtsude nuhtlusest, mis mujal saart räsis, San Juan de la Rambla tallekene viitab Ristija Johannesele ning Candelaria kalad rõhutavad kalanduslugu.
San Miguel de Abona vapil on viigikaktusel kujutatud cochinilla‑putukad, millest kunagi toodeti väärtuslikku punast värvi, ning mitme suurema linna – Güímar, La Laguna, Cabildo ja Santa Cruz – vapil seisab lõvi, mis sümboliseerib kolme võitu Inglise laevastike üle. La Orotava ja Puerto de la Cruzi draakonid lisavad heraldikasse mütoloogilise kihi ja seovad paigad kohalike legendidega.
Vulkaanid ja saare kujutis
Tenerife vapid ei unusta ka seda, millele kõik muu toetub – vulkaanilist maastikku. Saare kontuur ise ilmub La Laguna, Cabildo ja Güímari vapil, Teide tipp aga Icod de los Vinos, Santiago del Teide ja La Guancha kilpides; Guía de Isora toob esile Pico Viejo, Garachico Trevejo vulkaani ja El Roque, Vilaflor El Sombrerito ning Fasnia rannikul paiknevad kaljusaarikud.
Los Silos vapil kujutatud viljasalved viitavad nii geoloogiale kui ka inimtegevusele: kaljusse rajatud hoidlates hoiti kunagi teravilja, mis oli saare toidujulgeoleku võtmeküsimus. Nii saab vappidest lugeda välja nii maapõue jõu kui ka inimeste leidlikkuse selles keskkonnas toimetulekuks.
Laevad ja meresõiduajalugu
Mitmed vapid toovad fookusesse meresõidu ja pikkade merereiside ajastu. Garachico kilbil seilab laev, mis meenutab linna kunagist hiilgeaega olulise kaubasadamana, enne kui 1706. aasta vulkaanipursked
sadama hävitasid.
Eriti silmatorkav on aga Nao Victoria Granadilla de Abona vapil – see laev heitis enne ümbermaailmareisi ankrusse Montaña Roja juures, olles osa Magelláni (meil on ta rohkem tuntud kui Fernão de Magalhães) ja hiljem Juan Sebastián El Cano ekspeditsioonist. Nii seob üks väike laevuke tillukese Tenerife kogu globaalse uue maailma avastamise ajastu ja meresõidu ajalooga.
Santiago tee jälg Tenerifel
Pärast seda, kui Tenerife 1496. aastal vallutati, kujunes Candelaria koopasse rajatud Neitsi Candelaria pühamu kogu saare üheks olulisemaks palverännakukohaks. Kanaari saarte uus piiskop Diego de Muros, kes oli pärit Galiciast ja varem Santiago de Compostela toomdekaan, tõi siia kaasa Jaakobuse palverännaku traditsiooni ning see kajastub kirikute portaalehitisel Realejos, Garachicos, La Orotavas ja ajalooliselt ka San Juan de la Ramblas.
Aja jooksul juurdus saarel tugev palverännukultuur: testamentides tehti annetusi Santiago katedraalile, vappidel ilmusid kammkarbid Garachicos ja San Juan de la Ramblas ning Püha Jaakobuse rist Los Realejoses, Santiago del Teides ja Santa Cruzis – viimane ka mälestusena Horatio Nelsoni eskadroni üle saavutatud võidust. Nii loevad vappidelt välja nii usuteekonna kui ka saare ühenduse laiemasse hispaaniakeelsesse palverännuvõrgustikku.
Kindlused, müürid, majakad ja allikad
Mitu Tenerife vappi paneb fookusesse kaitserajatised ja strateegilised ehitised, mis pidid saart merelt tulevate ohtude eest kaitsma. Adeje vapp viitab Casafuerte kindlusele, Candelaria vapil seisavad San Pedro kindlus ja Santiago patarei, Garachico näitab San Migueli lossi, Güímar aga Castilla y Leóni krooni all olevat võimutähist; Los Realejos markeerib kolme sealset fortifikatsiooni ning Los Silos meenutab ajaloolist kaitsetorni.
San Cristóbal de La Laguna, Santa Cruz ja Cabildo vapid lisavad siia veel terve rea linnakindlustusi,
Tegueste rõhutab müüri ning Buenavista del Norte uhkeldab majakaga. Veeallikad ja purskkaevud – näiteks Santiago del Teide, El Tanque, La Guancha ja Tegueste vapil – meenutavad, kui oluline on kuival vulkaanisaarel olnud iga looduslik veesoon.
Relvad ja mälestused vägivallast
Mõned vapid ei pelga näidata ka sõjariistu, mis meenutavad vallutuse vägivaldset poolt, kuid mõnikord viitavad samal ajal ka leppimisele. La Matanza de Acentejo vapil ristuvad guantšide piik ja kastillaste amb, La Victoria de Acentejo kilp ühendab mõõga ja oda õunapuuoksaga – viimast võib lugeda nii rahu kui ka viljakuse sümboliks.
El Rosario vapi äärist ümbritsevad kepid, mis osutavad põlist päritolu keppvõitluse traditsioonile; Los
Realejose banderoll ja valitsuskepp meenutavad aga rahulepet, mille guantšid ja kastillased selles külas 1496. aasta kevadel sõlmisid. Tacoronte kirved pärinevad omakorda kohaliku aadliku Sebastián Machado vapist ja räägivad seostest konkreetsete suguvõsadega.
Tähed, päike, meri ja muud märgid
Mõnel vapil tunnevad end koduselt aga hoopiski taevakehad ja muusikainstrumendid. Arafo vapi lüüra vihjab piirkonna rikkalikule muusika traditsioonidele, Puerto de la Cruzi võti aga selle sadama rollile Tenerife peamise väravana Euroopasse ja Ameerikasse pärast seda, kui 1706. aastal mattus Garachico
sadam vulkaanipurske tagajärjel laava alla.
Guía de Isora säravad tähed, Adeje päike ja mitmete rannikuvallade – Candelaria, Santa Cruz, La Laguna, Cabildo, Güímar, Fasnia, Granadilla de Abona, Garachico, San Juan de la Rambla, Puerto de la Cruz, San Miguel de Abona ja Adeje – sinised merelained tõstavad esile saare ookeanilist ja „igavese kevade“ iseloomu. Arona vapil on Püha Antonius Abti krutsifiksikepp, El Sauzali ja Vilaflori vapil Püha Peetruse võtmed ning Arafo kilbil augustiinlaste sümbolid, mis meenutavad nende rolli Añavingo talukoha asustamisel.