Olulised näpunäited ilmaprognooside asjus Tenerifel puhkajatele.
Soovitan soojalt yr.no ja windy-t, mida võib paaripäevases perspektiivis usaldada küll.

Esmakordsetele tulijatele teadmiseks – ehkki Tenerife on troopilises kliimavöötmes, on taimkattevööndeid koguni viis ning ilm mägedes ja põhjakaldal erineb iseäranis talvel lõunakaldal nauditavast pea samapalju kui Tallinna oma. Kui te ilmaennustusi jälgite mõnest telefoniga kaasa tulnud või ka ise alla sikutatud äpist, siis kõigepealt püüdke tuvastada, mida see äpp Tenerife all silmas peab.
Tavaliselt saare kirdeosas asuvat pealinna Santa Cruzi, millel ei ole ei lõuna- ega lääneranniku ilmaga kuigivõrd, aga tihtilugu absoluutselt mitte mingit pistmist.
Samuti olen ma ise näinud äppe, mis Tenerife ilma pähe kuvavad vaikimisi ilmaolusid keset saart ehk vulkaan El Teide jalamilt. Kus on kõrgust 2000+ meetrit ja talviti esineb lund – ja seda samal ajal kui puhkajad all rannikul päikese käes praevad.
Novembrist aprillini tuleb ette, et vulkaanil sajab lumi maha ja teed pannakse kinni. Või siis külastab Kanaari saari mõni toreda naisenimega troopiline torm ja mägedes sajab nii palju vihma, et teed pannakse kinni. Sellised teede sulgemised vältavad tavaliselt mõned päevad, aga vahel ka nädala.
Kui mõni tsüklon koos paduvihmadega saart räsib, siis võivad teed kinni minna üle saare täiesti suvalistes kohtades – seal, kus prasjagu tulvavesi teele kive on kandnud ja see ei pruugi sugugi olla ainult vulkaani ümbrus.
See on väga tark mõte enne teele asumist järele vaadata, kas teed on ikka lahti ja selle jaoks on loodud spetsiaalne kaart.
| I | II | III | IV | V | VI | VII | VIII | IX | X | XI | XII | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ÕHK | 20° | 21° | 22° | 23° | 25° | 27° | 29° | 29° | 27° | 25° | 23° | 21° |
| VESI | 18° | 18° | 19° | 19° | 20° | 21° | 22° | 22° | 23° | 21° | 21° | 19° |
Andmed põhinevad Tenerife lõunaosa ehk Tenerife South/Reina Sofía lennujaamas aastatel 1991–2024 tehtud ilmavaatlustel, mis sobivad Costa Adeje ja teiste lõunaranniku kuurortide – Las Americase ja Los Cristianose keskmise ilma kirjeldamiseks suurepäraselt. See ülevaade kehtib väiksemate mööndustega suuresti ka Tenerife lääneranniku, küll aga sugugi mitte põhjaranniku kohta, selles mõttes on Tenerife ikka miniatuurne kontinent.
Jaanuaris on Tenerife lõunaosas päevane keskmine maksimum umbes 22 °C ja öine miinimum umbes 15 °C, kuu keskmine temperatuur on 18,5 °C. Ookeani temperatuur püsib umbes 19,5–19,7 °C juures, vihma sajab keskmiselt 15 mm ning päikest on umbes 6,5 tundi päevas.
Jaanuar on üks jahedamaid kuid, kuid Tenerife mõistes on ilm endiselt pehme ja mõnus. Päeval sobib hästi rannapuhkuseks, õhtul välja minnes on mõistlik kaasa võtta midagi pikkade varrukatega. Päikese ihalejatele on jaanuaris saare lõunaosa (palju) kindlam valik kui Tenerife põhjakallas.
Veebruaris on päevane temperatuur keskmiselt umbes 22,2 °C ja öine umbes 14,9 °C ning kuu keskmine temperatuur püsib 18,5 °C juures. Ookeani temperatuur on umbes 19 °C, sademeid tuleb keskmiselt 20 mm ja päikest jagub umbes 7,5 tundi päevas.
Veebruar on tavaliselt aasta kõige jahedam kuu, kuid ilm on endiselt soe võrreldes suure osa Euroopaga. Ujumiseks on ookean üris karastav, kuid päikeselised päevad sobivad väga hästi talvepuhkuseks.
Märtsis tõuseb päevane keskmine maksimum umbes 23 °C-ni ja öine temperatuur 15,3 °C-ni, kuu keskmine on 19,2 °C. Ookeani temperatuur püsib umbes 19,1 °C juures, vihma sajab keskmiselt 10 mm ja päikest on umbes 8 tundi päevas.
Märtsis muutub ilm juba stabiilsemalt kevadiseks. Päevad on pikemad, sademeid on vähe ja lõunarannikul on väga mõnus nii ringi liikuda kui ka rannas vedeleda.
Aprillis on päevane keskmine temperatuur umbes 23,3 °C ja öine 16 °C, kuu keskmine temperatuur on 19,6 °C. Ookeani temperatuur on umbes 19,4–19,5 °C, sademeid tuleb keskmiselt 10 mm ja päikesepaistet on umbes 8 tundi päevas.
Aprill on paljude jaoks üks parimaid kuid Tenerife külastamiseks. Ilm on soe, kuid mitte liiga kuum, ning loodus Eesti mõistes südasuvine.
Mais tõuseb päevane keskmine maksimum umbes 24,3 °C-ni ja öine temperatuur 17,1 °C-ni, kuu keskmine on 20,7 °C. Ookeani temperatuur ulatub umbes 20,3–20,5 °C-ni, vihma praktiliselt ei saja ja päikest on umbes 8,5 tundi päevas.
Mai on suurepärane kuu neile, kes tahavad sooja ilma ilma suvise tipphooaja kärata. Päevad on kuivad, päikeselised ja väga sobivad nii rannapuhkuseks kui matkamiseks.
Juunis on päevane keskmine temperatuur umbes 25,8 °C ja öine 18,8 °C, kuu keskmine temperatuur on 22,3 °C. Ookeani temperatuur tõuseb umbes 21,5 °C-ni, sademeid sisuliselt ei ole ja päikest paistab umbes 9 tundi päevas.
Juuni märgib suvisema perioodi algust. Ilm on stabiilselt soe, taevas reeglina selge ja lõunarannik on eriti hea valik neile, kes otsivad kindla peale päikest.
Juulis ulatub päevane keskmine maksimum umbes 27,8 °C-ni ja öine temperatuur umbes 20,2 °C-ni, kuu keskmine on 24 °C. Ookeani temperatuur soojeneb umbes 22,3–22,5 °C-ni, vihma ei saja peaaegu üldse ning päikest on umbes 10 tundi päevas.
Juuli on juba tõeliselt suvine kuu. Päevad on kuumad ja väga päikeselised, kuid Tenerife lõunaosas aitavad kirdepassaadid palavust talutavamaks muuta.
August on aasta kõige soojem kuu, mil päevane keskmine maksimum on umbes 28,6 °C ja öine temperatuur umbes 21,2 °C, kuu keskmine on 24,9 °C. Ookeani temperatuur on umbes 23,1 °C, vihma praktiliselt ei saja ning päikest jagub umbes 9,5 tundi päevas.
August sobib ideaalselt rannapuhkuseks ja ujumiseks. Samas võib aeg-ajalt ette tulla ka kaliima ehk Aafrikast saabuv kuum ja tolmune õhumass, mis tõstab temperatuuri tavapärasest kõrgemaks.
Septembris on päevane keskmine temperatuur umbes 27,9 °C ja öine 21 °C, kuu keskmine temperatuur on 24,5 °C. Ookeanivee temperatuur on aasta kõige kõrgem, umbes 24 °C, sademeid tuleb keskmiselt vaid 5 mm ja päikest on umbes 7,5 tundi päevas.
September on üks parimaid kuid neile, kes tahavad sooja merd ja suvist ilma veidi rahulikumas tempos, sest turiste on väga vähe. Vesi on siis tavaliselt kõige mõnusam ujumiseks.
Oktoobris püsib päevane keskmine maksimum umbes 27 °C ja öine temperatuur umbes 19,9 °C juures, kuu keskmine on 23,5 °C. Ookeani temperatuur on endiselt soe, umbes 23,5–23,6 °C, vihma sajab keskmiselt 15 mm ja päikest on umbes 7 tundi päevas.
Oktoober on suurepärane sügispuhkuse kuu. Suvine soojus on alles, meri on jätkuvalt meeldivalt soe ja ilm sobib hästi nii rannas lesimiseks kui ka saarel ringi sõitmiseks.
Novembris on päevane keskmine temperatuur umbes 25 °C ja öine 18,2 °C, kuu keskmine on 21,6 °C. Ookeani temperatuur püsib umbes 22,3–22,5 °C juures, sademeid on keskmiselt 10 mm ja päikest paistab umbes 6,5 tundi päevas.
November on väga hea valik neile, kes otsivad hilissügisel päikest ja soojust. Ilm on pehme, meri veel täiesti kasutatav ja suurem suvine kuumus on selleks ajaks taandunud.
Detsembris on päevane keskmine maksimum umbes 23,2 °C ja öine temperatuur umbes 16,4 °C, kuu keskmine temperatuur on 19,8 °C. Ookeani temperatuur on umbes 20,9–21 °C, sademeid tuleb keskmiselt 30 mm ja päikest on umbes 6,5 tundi päevas.
Detsember toob Tenerifele endiselt pehme ja kevadise tunde. Jõulude ja aastavahetuse ajal on lõunarannik populaarne just seetõttu, et põhjakaldal on saju oht suur.
Kas puhkama minna Tenerife põhjarannikule või lõunarannikule? Jutt käib peamiselt hooajast ehk perioodist oktoobrist aprillini.
Lõunakallas:
Ilm: Lõunakallas on talvekuudel soojem ja kuivem, sest tuuled (kirdepassaadid) ajavad küll ookeanilt pilvi, aga jäävad 4 km kõrge mäe ehk El Teide vulkaani taha kinni. Temperatuurid jäävad tavaliselt 20-25°C vahele.
Rannad: Lõunakaldal on rohkem kuulsamaid randu, nagu Playa las Vistas, Playa Fanabe, Playa del Dugue jne.
Paraku on sellevõrra lõunakallas ka ülerahvastatum ja ekstreemselt turistico. Mõistagi on seepärast lõunas rohkem ka igasugu puhveteid, ööklubisid jne. Ka ekskursioonide valik on algusega lõunast mõõtmatult suurem ja vaalavaatlusi saabki ainult lõuna- ja läänekaldalt (sel põhjusel, et pilootvaalad on küllalt paikse eluviisiga – nende jahimaa jääb Tenerife ja naabersaar La Gomera vahele). Aga et kogu see puhkajate paradiis on rajatud endisesse kivikõrbesse, siis on loodus pisut tehislik (ükski palm ei jääks ellu, kui teda ei joodaks igal öösel just tema juurte vahele toodud veetoru), seega midagi liiga ehedat oodata pole mõtet. Ja suureks ning väga ärritavaks nuhtluseks on kujunenud ummikud, mis Costa Adeje äärse kiirtee ikka masendavalt tihti prundiga sulgevad, reeglina mitu korda päevas.
Põhjakallas:
Ilm: Põhjakallas on talvel jahedam ja niiskem, temperatuurid on tavaliselt madalamad (15-20°C), ja võib esineda rohkem sademeid, võib ka nädala järjest sadada.
Rannad: Põhjakallas on rahulik ja looduslähedasem, ideaalne neile, kes otsivad vaiksemat keskkonda, kuid randade valik on piiratum.
AGA – on kultuur ja ehedat loodust ja kohalikke.
Kokkuvõte: Kui eelistad sooja ja elavat rannapuhkust, on lõunakallas parem valik. Kui aga otsid rahulikumat atmosfääri ja rannas logelemine pole sinu tassike teed, siis võib põhjakallas olla arvestatav alternatiiv. Haara lihtsalt mõni soojem ja vettpidav riideese kaasa.
Väljaspool hooaega ehk maikuust septembrini kalduks mina isiklikult ilmselt põhjakallast eelistama, aga oktoobrist aprillini on lõuna- ja läänekallas siiski kindlam valik.
Erinevused saarte vahel
Tenerife, La Palma: nendel saartel on kõrged mäeahelikud (Teide Tenerifel ja Roque de los Muchachos La Palmal), mis tõmbavad endasse niiskust kirdest puhuvatelt passat-tuultelt. Põhjapoolsed nõlvad saavad rohkelt sademeid, kuna pilved koonduvad mägede kohale. Mõnes piirkonnas võib sademete hulk ulatuda 500–800 mm-ni aastas.
Lõunapoolsemad ja madalamad saared (Fuerteventura, Lanzarote): Neil saartel on kuivem kliima, sest niiskus ei kogune madalate mägede tõttu samal viisil nagu kõrgematel saartel. Sademete hulk on tagasihoidlik, sageli alla 200 mm aastas, ja paljud piirkonnad on peaaegu kõrbelaadsed.
Erinevused saare erinevate piirkondade vahel
Põhja- ja lõunanõlvade erinevus:
Kirdest saabuvad passaat-tuuled toovad niiskust põhjanõlvadele, kus on tihti pilvevööndi metsad ja lopsakam taimestik. Lõunanõlvad jäävad varju, mistõttu on need kuivemad ja päikeselisemad.
Näide Tenerifelt:
Põhjaosa (nt Puerto de la Cruz): sademete hulk võib ulatuda 500–600 mm-ni aastas.
Lõunaosa (nt Los Cristianos): ainult 100–200 mm aastas ehk siis lõunaosa on tunduvalt kuivem ja päikeselisem.
Teide tipp (3715 m): Talvekuudel võib sadada lund, ja kõrgel mägedes võivad sademed olla üsna intensiivsed.
Kõrguse mõju:
Saartel, kus on kõrged mäed, näiteks Tenerifel ja La Palmal, suureneb sademete hulk kõrguse tõustes. Madalatel rannikualadel on kuivem, samas kui mäetipud saavad märkimisväärselt rohkem sademeid ja niiskust.
Kliimavööndite mõju:
Niisked alad (põhjanõlvad ja mäeahelikud):
Siin moodustub tihti niinimetatud “pilveookean” (hispaania keeles mar de nubes), mis suurendab niiskust ja sademeid. Need alad on sageli lopsaka laurisilva-metsaga ja niisked.
Kuivad alad (lõunarannikud ja madalad piirkonnad):
Päike domineerib, sademed on väga haruldased. Need piirkonnad on poolkuiva või isegi kõrbelise kliimaga.
Kliimamuutused:
Kanaari saartel võib sademete hulk oluliselt varieeruda aastast aastasse, sõltuvalt sellistest kliimanähtustest nagu La Niña või El Niño, mis võivad põhjustada kas suuremat niiskust või vastupidi – kuivust.
Kohalik mikrokliima:
Saartel esineb palju piirkondi, kus ilmastik erineb drastiliselt naabruskonnast. Näiteks võivad isegi lühikeste vahemaade järel olla samal saarel asuvates külades sademete hulga osas suured erinevused ja seda püsivalt, aastast aastasse.
Calima ehk eestipäraselt nii kalima kui kaliima on kuum kõrbetuul, mis toob Saharast kaasa liiva ja tolmu. Kangemad kaliimad viivad kõrbetolmu Floridani välja ehk üle Atlandi ookeani. Kaliima kestab paarist päevast kuni nädalani ja tema esinemissagedusel mingit loogikat ei ole, samuti ei sõltu nende esinemine aastaajast. Vahest ei kiusa kaliima Tenerifet (ja ülejäänud Kanaari saari) mitu kuud järjest ja siis on neid kohe kaks-kolm tükki järjest.
Kaliima ajal ei kehti muidu Kanaari saartele omased mõõdukad ilmaprognoosid, sest päeval võib olla vabalt üle 40 kraadi sooja ja ka öösel ei lange temperatuur naljalt alla 30 kraadi.
Erilist peavalu valmistab kaliima muidugi perenaistele, sest see punakas tolm langeb ju millalgi maha ja seda imepeenikest pudi küüritakse vahest mitu korda kauem maha, kui kaliima ise kestiski. Neil, kellel on hingamise või kopsudega probleeme – astmaatikud etc, soovitatakse kaliima ajal püsida toas.