Mul isiklikult on olnud võimalus rääkida ühe (kahjuks ei mäleta millisest konkreetselt) Venemaa pärapeest pärit onuga, kelle astma taandus Vilaflori mändide all jalutades tundidega. Sõna otseses mõttes - tundidega. Koliski ilmselt Tenerifele, ellujäämiseks polnud varianti.

Kuigi seletada seda veel hästi ei osatud, oli juba 19. sajandil Saksa tohtritele teada Tenerife kliima otse imeliselt tervendavad omadused ja turism sai Tenerifel alguse 150 aastat tagasi põhjakaldale rajatud tänases mõistes sanatooriumitest. Nüüd on teadlased ammu järele jõudnud ja kõigele on oma loogiline, aga müstikast vaba ja igav seletus – tavapärasest kolm-neli korda rohkemate negatiivsete ioonidega laetud puhas õhk jne jne.

Aastal 1950 koperdasid Los Cristianose kui avastamata paradiisi otsa kaks väga-väga põdurat svenssonit - Bengt Rylander ja Olle Ryding, kes kümne aasta jooksul omal nahal veendusid, et Tenerife teeb imet (kuna nad olid ikka veel elus!) ja otsustasid sellega ka pisut teenida. Bürokraatiat oli toona vähem, ehitajad virgemad ja ideest lindlõikamiseni jõuti nelja aastaga, 1965 aastal avas uksed esimene rehabilitatsioonikeskus Tenerife lõunaosas nimega Vintersol, kus tänase päevani reuma-, veresoonkonna-, närvisüsteemi-, psoriaasi- jm haiged turgutust saavad ja mõned koguni päris terveks ravitakse. Et maa oli siis palju odavam, sai sanatoorium ühekorruseline, täna sellist luksust ükski arendaja endale enam lubada ei saa ehk nagu üks kohalik mu maailmapilti avardas: Tenerifel saab endale madalat - seda enam ühekorruselist - maja lubada ainult väga jõukas inimene.