Kõrvuti kõige kasulikuga nagu näiteks kartul, tomat ja mais, mis uuest maailmast edasi-tagasi rännete käigus Tenerife talunike põldudele jõudis, saabus millalgi 18.sajandi lõpus ka nuhtlus nimega tubakas. Kuni 19.sajandi keskpaigani erilisest tubaka kasvatamise buumist Kanaari saartel rääkida ei saa, kuid aastal 1852 vastu võetud Kanaari vabasadamate seadus andis kõva vungi sisse ka tubakatööstusele. Suurematele saartele nagu Tenerife, Gran Canaria ja La Palma ehitati tehase mõõtu käitised, aga ka kõigile väiksematele saartele tekkisid värkstoad, kus sigareid-sigarillosid rulliti. Kanaari tubakatööstuse hiilgeajad jäid möödunud sajandisse: algusest kuni kodusõjani, mil tubakatööstus andis ekspordist märgatava osa. Esimesel pildil reklaamib 1929. aastal Sevillas toimunud Ibero-Ameerika (ehk hispaaniakeelse Ameerika) Ferial (festival-näitus) oma kõrgekvaliteedilist toodangut Tenerife bränd Mencey. Sõna Mencey on muide guantšide ajast ja tähendab kuningat. See spetsiaalselt feria jaoks valmistatud sigar oli 3,10 meetrit pikk, kaalus peaaegu 100 kilo, oli 45 sentimeetrise läbimõõduga ning tõi valmistajatele kuldmedali. Sellist küll reite vahel ilmselt valmis ei rulli. Tänasel päeval on Tenerife tubakatööstus suhteliselt elus, pealinnas asuv ning jaapanlastele kuuluv (Japan Tobacco International – JTI - neile kuuluvad ka brändid Winston ja Camel) korporatsioon hoiab Santa Cruzis tootes kokku nii maksudelt kui tööjõu kuludelt ning vorbib laevadega kohale veetud toorainest parematel päevadel 2500 sigarillot minutis, millest viimane kui üks veetakse Euroopa Liidust välja. La Palmal aga rullitakse endiselt sigareid ja sigarillosid kohalikust tubakast ka käsitsi, mis lähevad hinnatud (olgugi tervist kahjustavate) suveniiridena kaubaks mis ludin.