....ja maailma kõrguselt kolmas vulkaan jääb kaanekujunduses alles teisele kohale. Selleks enimkaanestatud vaateks on Playa de Las Teresitas, Tenerife randadest kahtlemata maalilisim ja asub ta pealinnast Santa Cruzist mõniteist kilomeetrit kirdes. 10 aastat tagasi esimest venekeelset Kompassi raamatukest kirjastades olin ma muide sama kiusatuse ees, aga suutsin siiski vastu panna ja võitis El Teide. Ja järgmise kaant sai ehtima hoopis streliitsia (mis on tegelikult Lõuna-Aafrikast). Mis ei ole säästnud mind (liialdamata) tuhandetest seletustest, miks kõigis Tenerife randades liiv ei ole seda värvi, nagu pettunud turist mulle kaasasoleva raamatu, bukleti, voldiku vms kaane pealt näitab.

Metsikuna oli Teresitase rand suplemiseks eluohtlik, kuna ta oli ookeanilainetele ja hoovustele täiesti valla ning lainemurdja valmis alles kuuekümnendatel. Seitsmekümnendatel toodi Sahaarast kivide katteks 270 000 tonni valget liiva ja parklate ja muu infra rajamiseks küüditati enamus mango- ning avokaadokasvatajatest, aga ka siniverelised Orleansi printsess ja Württembergi hertsoginna Diana koos Württembergi hertsogi Carliga, kelle „suvila“ evolutsioonile ette jäi. Siis suri Franco ära ja demokraatilises tuhinas läks suuremat sorti vaidluseks, mis kaldapealsest edasi saab. Kaheksakümnendatel oli reaalne oht, et kallas ning mäenõlv ehitatakse hotellidest lasnamäge täis (15 000 voodikohta + areen härjavõitlusteks (sic!) jne), aga õnneks ei ole need plaanid tänaseni realiseerunud. Sest kohalikud on ikka väga-väga vastu.