shopify analytics

Kaks lippu

Lipu, mis tänapäeval on hoiul Kuninglikus Meremuuseumis Londonis, võtsid britid ära hispaanlastelt Trafalgari lahingus ja paraku jäi see lahing Nelsonile viimaseks.

Küllalt väärika ajalooga sini-must-valge kontektsis oleks Tenerife lipust (Andrease ristiga lipp kinnitati ametlikult 1989) ja Kanaaride omast (1982) rääkimine neid ehk pisut alavääristav, seepärast võtame jutuks kaks lippu, millel ikka tõepoolest ajalugu taga on. Esimene neist on Union Jack, mida saab näha Santa Cruzi militaamuuseumis. Ajalugu tundvad britid (ülearu palju neid pole) löövad vitriinist möödudes pilgu häbelikult maha, nõndasama, nagu kanaarid (jällegi – need, kes teavad, millega tegu) võidurõõmsalt selle taustal selfisid klõpsivad. Tegu on nimelt lipuga, mille kanaarid 25. juulil 1797 brittidelt ära võtsid Santa Cruzi lahingus. Britid kaotasid lahingu ja lipu, admiral Nelsoni käe takkapihta (laevaarst James Farquhar kirjutab päevikus, et kuna arter oli musketikuulist ribadeks, tuli ampteerida viivitamatult ja juba pool tundi peale köndi kinnisidumist oli admiral tekil ja jagas korraldusi). Et Põhja-Iirimaa liitmiseni jäi neli aastat, siis on sellelt Jackilt St. Patricku punane diagonaalrist veel puudu.

Teise lipu, mis tänapäeval on hoiul Kuninglikus Meremuuseumis Londonis, võtsid aga britid omakorda ära hispaanlastelt Trafalgari lahingus ja paraku jäi see lahing Nelsonile viimaseks. Vapra sõjamehe matusel riputati see hiiglaslik lipp (10x14 meetrit) St Pauli katedraali seinale võiduka lahingu märgiks – Napoleoni kepikese all võidelnud hispaanlaste-prantslaste ühendlaevastik kaotas 22 laeva, inglased ei ühtegi.