Ühine on meil ka see, et vanarahvas on pööripäevi tähistanud juba ammu enne ristimist ja suvise valguse võidupäeva puhul on ikka tuld tehtud. Samas erinevusi on muidugi ka - kui meil on ridva otsa aetud tünnis tule tegemise komme enam-vähem välja suretatud maapinnal lõõmavate lõkete poolt, siis mitmel pool Hispaanias on see traditsioon veel elus – nagu ka tõrvikute süütamine. Kanaari saartel on kombeks jaanilaupäeval tuld teha peamiselt ookeani kaldal ja sinna juurde laulda ja tantsida, guantšidelt päritud merikarbist pasuna ehk bucioga törtsutades, mis vana ja halva kõik lõkkesse peletavat, et heal ja uuel energial oleks ruumi asemele voolata. Samal eesmärgil käiakse ka just jaaniöösel ujumas – et ikka vana kõnts maha ja puhtalt edasi! Ja järgmisel ehk jaanipäeval on kitsede kord ujuda. Kasvõi vägisi. See on samuti guantšiajast pärit komme ja on seotud sellega, et peale pööripäeva liigutakse karjadega rannikult mägedesse, sest kuni järgmiste vihmadeni, milleni on viis pikka kuud, ei ole allpool paraku mitte midagi süüa. Niisiis väikene kümblus värskendab loomakesi enne matka ja ühtlasi mõjuvat hästi karjaõnnele. Tenerife naabrid Gran Canarial aga pidutsevad jaanipäevast nädal aega jutti, sest just jaanipäeval aastal 1478 pandi alus saare pealinnale Las Palmasele – Kastiiliast pärit kapten Juan Rejon kuulutas linna "Real de Las Palmas" asutatuks kõigevägema nimel ja Hispaania krooni igaveseks auks.