Vanal ajal olid Facebookid selle poolest etemad, et must pesu sai seal ka päriselt puhtaks. Korjasid aga maja pealt linad-rätikud-hilbud kokku ja köitsid pampudesse - ühe hiivasid selga ja teise sättisid kübarale kaunistuseks. Siis padavai lavaderosse ehk pesumajja. Eraldi maju pesu pesemiseks Tenerifel tegelikult reeglina ei olnud (erandiks La Laguna, Santa Cruz ja La Orotava), parimal juhul olid barrancodes ehk uhtorgudes tsementeeritud kivivannid, millest vesi kaskaadidena järjepannu alla voolas – alumistes käis seebitamine-pesemine ja ülal loputati. Ja vett ei olnud seal ka sugugi kogu aeg – selleks pidi mägedes vihma sadama.
Ega tänapäeval ka ju kogu aeg netti ei saa. Ja juhtus ka nii, et vett küll oli, aga "facebooki" ei lubatud – pandeemiate ajal oli avalike lavaderode kasutamine keelatud (aga käidi ikka, pesu pesti öösel ja käsikaudu, pealegi keelt sügada saab pimedas vaat et pareminigi). Hiljemalt õhtuks oli pesu puhas ja ka niipalju vastu kive kuivemaks taotud, et vett suisa krae vahele ei solisenud, kui hommikusest korda kolm raskema pambu jälle pähe vinnasid - pesukorve kanti pea peal.
Aga jalg oli sellest hoolimata kodu poole tõtates nii kerge, sest värsked uudised ootasid ju laiali laotamist.