Kui selle Kanaari seedri (kes tahab, ütleb Kanaari kadakas) seeme ennast laavaprakku litsus ja ettevaatlikult juuri hakkas ajama, oli Bütsants veel suurvõim. Islandil purskavatest vulkaanidest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas mitmeks aastaks näljahäda, kuna päikest polnud piisavalt ja nagu sellest jamast veel vähe oleks, pääses Aleksandriast valla nn Justinianuse katk, mis vaheaegadega möllas paarsada aastat ja näiteks Konstantinoopolis viis hauda iga viienda linnaelaniku ja kokku tappis kümneid miljoneid, mis toonast rahvaarvu arvesse võttes teeb silmad ette kõigile möödunud sajandi sõdadele.

Eestis hakati just sel ajal üha usinamalt püstitama linnuseid ja olemasolevaid laiendama ja kindlustama, sest näljahädad olid liikvele lükanud marodöörite massid, kes tulid väevõimuga teiste käest toitu ära võtma ja toonaseks suunamudijaks tõusis hunnide kuningas ja väepealik Attila.
Viikingite kuldajani jäi veel paarsada aastat.

Puukene aga muudkui kasvas ja kasvas ja on ilmselt tänulik tuulekesele, kes ta seemne kord nii varjulisse ja turvalisse pesapaika kandis.