Eks tenerifenod ise armastavad teadlast saarega seotud kuulsuste rivis ikka ette lükata ja oma roll on ka ikoonilistel Humboldti omakäelistel joonistustel, millest ilmselt kuulsaim on Pico del Teide võrdlus Andide ning Himaalajaga ja taimkattevööndite lahti joonistamine nii, et isegi algkoolilaps saab aru. Aga lisaks ka hunnik maltsu, mis ta Tenerifel nii maast kui veest laevale kaasa taris ning üles joonistas. Tema „Narratiivis“, mida peetakse tema peateoseks, on Tenerifele pühendatud koguni 215 illustreeritud lehekülge, mis on ju täiesti uskumatu maht, arvestades et ta veetis meie kaunil saarel (ja kahtlemata iga botaaniku paradiisis) kõigest kuus päeva. Tenerifele muide sattus ta suhteliselt juhuslikult, igatahes plaaniväliselt. Kui tema plaanist Napoleoni vägede sabas ja turbel nende sabas kaasas jõlkuda midagi välja ei tulnud, viis ootamatult tärganud sõprus hispaanlaste välisministri Don Urquijo`ga ta kokku kuningakoja protežee Aime Bonplandiga, kes just kavandas ekspeditsiooni hispaaniakeelsesse Ameerikasse. Tenerifel tehti tavaline proviandipeatus, mille vältel siis ka üle mäe jalutati (prantsuse aukonsuli korraldatud kandjate ning logistika abil) ning Humboldt saare põhjakaldal El Teidelt Orotavasse laskudes paljutsiteeritud paradiisi ära nägi. Just Tenerifel nägi Humboldt esimest korda vabas looduses kasvavat draakonipuud ja tema poolt ööl vastu 12. novembrit 1799 Bonplandi seltskonnas tehtud meteoriidisaju vaatlus pani aluse meie tänapäevastele teadmistele selle nähtuse perioodilisuse põhjustest.