Stalinistlikus N-Liidus hoidis nõukogude lastekirjanik Nossov laste tuju üleval, kirjeldades Taibu, Totu ja teiste marakrattide seiklusi päikeselinnas, mis teadagi oli renessansiajastu utopisti Campanella loomingu häbematu kaaperdamine. Samal ajal kui nõukogude tegelikkus ei jätnud kuuendikule planeedist muud võimalust kui piirduda unistusega ideaalsest elust ideaalses päikeselinnas, mindi roiskuvas ja hukule määratud kapitalistlikus maailmas enam-vähem samal ajal ehk pool sajandit tagasi palju kaugemale ning asuti tõelisi päikeselinnu ka rajama. Tenerife lõunarannikule pidi tulema neid koguni kaks – Afgaani prints Aman Miran Khan`i poolt rajatav Palm Mar ning kaluriküla Las Galletase juurde Costa Silencio rannikule ehitatud Ten-Bel, mis nagu nimigi ütleb (Tenerife Belgium) on belglaste rajatud, kuigi belglasi jagus ja jagub kuhjaga ka Palm Mari. Ühist on neil kahel päikeselinnal sellevõrra, et planeeritud kujul ei näe me täna kumbagi, kuigi väga erinevatel põhjustel. Palm Mari käekäiku mõjutas kõvasti peale Franco surma (liiga) pikaks ajaks valitsema tulnud sotsialistid, kes võimude ning kõrgeausus Khani vahel sõlmitud lepingud kempsu naela otsa lõid, Ten-Belile sai saatuslikuks Belgia asumaa Zairi muutumine Kongoks ehk iseseisvaks, mis pani röövellikku kolonialismi viljelenud tillukese kuningriigi majandusele kõvema põntsu, kui nad eales tunnistada on tahtnud – mitte et nad nüüd päris vaeseks oleks jäänud, aga raha pildumine päikeselinnade ehitamiseks sai vähemasti selleks korraks otsa.
Tänasel päeval hüüavad kohalikud Ten-Beli Tenerife Tšernobõliks ja kui te pilte vaatate, siis ilmselt jätate küsimata, et miks küll. Lohutuseks võib öelda, et nii see kahtlemata ei jää, sest Tenerife lõunaosas saab maapind, millele ehitada tohib kohe-kohe lihtsalt otsa ja küll siis surnud tuvid, põlenud palmid ja räämas kolossid kokku pühitakse ja midagi uhket asemele ehitatakse.
Palm Maris on enam kui kümnendi tondilossidena konutavaid betoonsõrestikke ka veel omajagu alles, aga vilgas ehitamine jälle käib ja peamiselt expattidest koosnev kogukond on lootusrikas - küll saab seegi päikeselinn kord valmis.
Ainuke mure on invasiivsest mutantliigist ning nähtava suliskatteta kanaarilindudega, kes öösiti käivad autodelt antenne ära nokkimas. Aga küll ka nende vastu rohtu leitakse.