Tenerife mereröövel Amaro Pargo

Amaro hauarahu häiriti viimati aastal 2013, kui krüpt avati ning seal olnud surnukehadelt võeti proove DNA testide tegemiseks.


La Laguna Santo Domingo kirikusse sisenedes jääb kohe peauksest paremale hauakambrit kattev plaat, mida ehib katoliku pühakodades pehmelt öeldes harvaesinev rist – see moodustub inimese sääreluudest ja selle keskel pilgutab silma pealuu - nagu me neid piraadilaevade masti tõmmatud Jolly Rogeritel ikka näinud oleme. Selles krüptis puhkab Tenerife kuulsaim korsaar Amaro Pargo ehk Amaro Rodríguez-Felipe y Tejera Machado. Nagu paljud ametikaaslased enne ja pärast teda, võttis ta kuningalt, kelleks sel ajal ehk aastal 1719 oli Felipe V spetsiaalse kinnituskirja ehk „Patente de corso“ ning sestsaadik kaaperdas laevu juba jumala ning monarhi armust (ja kahtlemata ka tema hüvanguks). Ta tegi seda hästi, sest 1727 sai temast hidalgo ehk aadlik. Kui veniv jumala arm tol ajal oli ning kui avarad tema käskude tõlgendamise võimalused, nähtub sellestki, et Amarol oli vagast nunnast hingehoidja Mary of Jesus de León y Delgado, kelle õnnistusel ta maailmameredel röövis ning hätta sattudes tuli Mary kahestudes talle lahinguisse appi, olles samaaegselt nii kloostri müüride vahel kui lahinguis füüsilise isikuna kohal, suunates Amarost eemale kuule ja pistodasid. Kui issand Mary enda juurde kutsus, ei lagunenud tema maised jäänused ning need on nüüd Amaro raha eest tehtud uhkes sarkofaagis, mida igal aastal 15.02 ka rahvale näidatakse. Tenerife ootab muide juba aastaid Vatikanilt Mary pühakuks kanoniseerimist.

Amaro suri oma kodus Tenerifel aastal 1747, jättes oma kokkuröövitud varanduse (mida olla jäänud mitu head kirstutäit peale enamuse kirikule annetamist) peidukoha saladuseks ja see on ilmselt peamine põhjus, miks tema majast enam suurt midagi alles ei ole – ajukääbikud on aardeid otsides lihtsalt seinu maha tõmmanud.

Amaro hauarahu häiriti viimati aastal 2013, kui krüpt avati ning seal olnud surnukehadelt võeti DNA proove.