Andresepäev (30.11) on Tenerifel oluliselt suurem püha kui Eestis, kuna San Andrès on Tenerife kaitsepühak ja tema sümboliks saanud saltiir ehk diagonaalrist sinisel taustal on Tenerife lipuks. Ja saltiiri leiab ka Šotimaa lipult, sest Püha Andres on ka seal kaitsepühaku vastutavasse rolli kinnitatud. Ja muidugi peame ära mainima ka Ühendkuningriigid, sest Union Jackil on ju ka saltiir esindatud – selle tunnistuseks, et tõrksad mägilased siiski Briti krooni oma valitsejatena tunnistavad. Ja siis on ta veel Vene mereväe lipul etc etc.

Ka Püha Andres ise on meie usuleiges Eestis selgelt alahinnatud tüüp, kuigi tema roll piibliloos on märkimisväärne - ta oli Kristuse esimesi jüngreid ja just tema tõi jumala poja juurde oma venna, kes enne ristimist kandis veel nime Siimeon. Hiljem anti talle üks tähtis võti ja tema ristinimeks sai Peetrus.

Niisiis on Andresepäev tähtis püha ja selle päeva tähistamise kohalikest kommetest mainime siinkohal ära kaks. Esiteks on kombeks küpsetada ja vohmida sellel päeval kastaneid, mis just küpseks on saanud (alla loputades kah just valmis saanud värske veini ehk joveniga) ja teine ja märkimisväärsemgi tava on „Fiesta de las Tablas“. Selle kombe juured ulatuvad sajandite taha, kui Kastiilia (tänane Hispaania) krooni tarbeks ülal nõlvadel kanaari mände maha võeti, et nendest armaadale laevu ehitada. Laevu ehitati siis võimalikult veepiiri lähedal ehk rannikul, seega oli vaja need palgid kuidagi alla saada. Selleks ei piinatud ei kaameleid ega muid loomi, materjali transportimine jäi gravitatsiooni hooleks ja tüved udjati ritvadega kaasa aidates pikkupidi alla mööda barrancosid ehk uhtorge. Kui juhtus olema siledam lõik, said palgid päris korraliku hoo sisse ja uljamad hüppasid neile kaksiratsi selga. Eks mõnedki said tõenäoliselt hukka ka ja tänapäeval oleks nad ilmselt Darwini auhindade sabas üsna lootusrikastel positsioonidel.

Moodsal ajal keegi palkidega jändama ei hakka, järsu kaldega tänavatel - peamiselt Icod de los Vinoses (tavaliselt igal aastal 29. novembril kell 10:00 ja 30. novembril kell 12:00 ), aga ka La Orotavas ja mujal - kimatakse mäest alla ka kätte juhtunud mööbliga (kuigi enamasti just selleks otstarbeks spetsiaalselt valmistatud „kelkudega“) ja muuga. Olen ise näinud WC potti ja kuulnud kaheseks bobikelguks disainitud surnukirstust näiteks. Nii osalejate kui pealtvaatajate hasart ei jää vormelirajal kogetavale sugugi alla.

Kiirabil muidugi on tavapärasest kiiremad päevad, aga kes teeb, sel juhtub.