JULES VERNE TENERIFEL 

varitsesid maadeavastajaid väävlivingune põrgukuumus, sääsed ja mustade orjade kolooniad.   


Ammu enne seda kui meid kooli geograafiatundides kontuurkaarte viirutama ja värvima pandi, oli minusugustel teatav ettekujutus meie koduplaneedist Patagooniast Aafrikani tänu Jules Verne`le ja sarjale „Seiklusjutte maalt ja merelt“ kahtlemata juba olemas. Rääkimata kuu peale ja ookeanisügavustes rändamistest.
«11. juunil kell kümme hommikul lahkus Seamew La Orotava sadamast. Reisiprogrammi järgi oleks see pidanud toimuma seitsmendal kell kuus; kuid kuna Thompson oli juba neli päeva hilinenud, ei näinud ta ka selles nelja tunni võrra hilinemises probleemi“.
Need on maakeelde pandud read J. Verne nime all ja kaks aastat peale tema surma ehk aastal 1907 ilmunud raamatust „L’Agence Thompson and Co“, mille kirjutamist alustas Verne ise, aga mille kirjutas lõpuni tema poeg Michel. Raamat viib meid Assooridele, Madeirale, Gran Canariale, Tenerifele ja Roheneeme saartele, kus aurumootoriga purjelaev Seamew lõpuks oma otsa leiab.
Teadusliku fantastika isa Verne kirjutas oma raamatud ju kabinetist jalga välja tõstmata ning selle, mis tal kirjutades faktidest puudu jäi, asendas ta sundimatult fantaasiale ja loogikale toetudes, sealjuures oma suures kirjutamistuhinas kaasmaalasest antropoloogi Verneau teost „Viis aastat Kanaari saartel“ mitte ülearu tihti lahti lüües. Verne`i uurijad arvavad nimelt, et just sellest raamatust ammutas visionäär oma peamised teadmised Kanaari saarte kohta.
Muu hulgas viiakse lugeja El Teide otsa ja Tenerife kohta saab lugeja teada, et kuumus on hingemattev, sääsed verejanulised ning neid on palju ning et väävliving matab hinge mitte ainult vulkaanil, vaid peaaegu igal pool. Verne ei jäta meile ruumi kahtlemiseks, et Tenerifel on side Atlantisega, aga kunagise hiilguse asemel on saar nüüd asustatud põllumeestega, kes on nii vaesed, et neil pole muud eluaset kui koopad, lisaks kimbutavad neid ja rändureid mägedes ligipääsmatus võsas elavad mustade orjade kolooniad, kes valgete vastu rüüsteretki korraldavad. Aga juttu on isegi gofiost. La Palma saart seevastu Verne ei maini raamatus kordagi. 
Jules Verne nime kannab ka Tenerife prantsuskeelne lütseum, mis asub pealinn Santa Cruzis.