Nagu ka tänapäevaseid kanaare, aga eelnevalt röstitud ja robustselt jahvatatud tera- ja kaunviljade segajahu leiab näiteks ka Tiibetist ja Kolumbuse eelsest Lõuna-Ameerikast. Kanaari saartel käibel olev nimetus Gofio on algselt pärit Gran Canarialt, Tenerifel pruugitud nimetus Ahoren on käibest kadunud. Peamine erinevus muistse ja tänase Gofio vahel on koostises. Välja kaevatud ja pannil kõrvetatud juuri, õigemini risoome enam sisse ei jahvatata, need on asendanud uuest maailmast toodud mais. Viljavihkude peksmine ehk kootimine või rehepeks terade kättesaamiseks oli kanaaridele küll ka tuntud, aga mitte eriti laialt praktiseeritud. Mugavam oli peale vilja kuivatamist ringikujulistel väljakutel (reheahi paistab Tenerifel taevast) lasta härgadel ja kaamelitel pahmast tallata. Liiati olid sellised platsid kui loodud kanaari maadluseks (lucha canaria), mis on samuti guantšidelt päranduseks saadud spordiala. Tänapäeval küll kahjuks maadeldes näiteks territoriaalseid vaidlusi ei lahendata, mis on selge ajaraisk – kohut käiakse aastaid, guantšidel oli kõik poole tunniga klaar. Veskikive ajasid ringi nii tuul kui vesi (La Orotavas on terve järsult laskuv tänav endiste vesiveskitega palistatud, mis kõik järjepannu üht ja sama vett kasutasid), tänapäeval teeb seda loomulikult elekter, aga ka käsikivid olid külades kasutusel veel eelmise sajandi keskpaigas, tänapäeval ei viitsi muidugi keegi enam mässata.

NB! Kanaaridele pole absoluutselt mõtet öelda „Gofio dos“ (kama kaks). Nad ei saa aru.