Palm Maris elav inglasest Dave kostitas mind mu esimesel Tenerife suvel lugudega sellest, millised Briti staarid (jäi mulje, et nad kõik) Tenerifel puhkamas on käinud ja mida lõbusat nendega siin juhtunud on, tavaliselt põhjustatuna ülemäärasest alkoholist või narkotsist või siis mõlemast. Ilmselt oli just tema see, kelle käest ma esimest korda kuulsin lugu, kuidas biitlid aastal 1963 maikuus peale „Please, please me“ albumi purki saamist Tenerifele auru välja laskma tulid (ilma Johnita, kes eelistas Torremolinost) ja kuna muusika vemmeldas neil veres, siis tegid nad mingile Puerto Cruzi music-bari omanikule ettepaneku, et võivad ka vabalt mõned lood teha. Tasuta. See peksis noorukid märja kaltsuga välja - tal on korralik ja populaarne rokipuhvet, see pole poisinagadele mingi harjutamise koht.

Joonistus on kunstnik Klaus Voormannilt, joonistatud natuurist. Klausiga sõbrunesid biitlid juba Hamburgi perioodil (Klaus on muide suuresti nende look`i autor) ning kelle vanemate villas nad Tenerifel resideerusid. See siresäär (kellest Paul juba Saksamaal sugugi näppe eemal hoida ei suutnud) on hilisem ilmakuulus fotograaf Astrid Kircherr, samuti Hamburgist pärit. Sel ajal, kui lõngused punase Austin Healeyiga mööda mägiteid kimasid (see auto on siiani sõidukorras ja Tenerifel) ja pidu panid, lendas nende LP Inglismaa edetabelites number üheks ning jäi sinna aasta lõpuni. Mis tähendas seda, et Tenerife tripp jäi neile viimaseks, kus nad rahus ringi liikuda said.