Alustame sellest, et kanaarid ei ütle mitte banaan ehk banana, vaid platano. Põhjuseks see, et neil kaugetel aegadel, kui banaanid kanaaridele jõudsid, ei olnud tegu dessertbanaanide, vaid jahubanaanidega (plantain). 400 aastat tagasi kasvatatigi valdavalt jahubanaane, mida toorelt inimeste toiduks ei tarvitatagi (muide - ka tänapäeval 80% maailma banaanitoodangust ei ole sugugi meile tuttavad dessert- ehk magusad banaanid, vaid justnimelt jahubanaanid, millest Aasias ja Aafrikas osatakse mustmiljon erinevat rooga keeta ja küpsetada). Samuti ei ole banaan (ega platano) puu, vaid üheaastane rohttaim, mis kodumaal Aasias võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. Saaki annab banaanitaim ühe kobara, mille valmimine võtab aega kuni 9 kuud ning see kobar võib kaaluda vabalt ka 50 kg. Enamasti istutatakse Tenerife banaaniistandustes taimi sellise arvestusega, et iga kuu või koguni iga nädal oleks võimalik saaki korjata, mida siis kohalikele turgudele või ekspordiks saata. 
Teel Aasiast läände põikasid banaanid esimese hooga Kanaari saartest hoopiski mööda ja ajasid Hispaania ja Portugali meresõitjate kaasabil juured mulda Kariibi mere saartel. Kariibidelt jõudsid nad tiiruga üle Atlandi tagasi ja juhtus see 16. sajandi teisel poolel.  Järgnevate sajandite jooksul tõrjuti jahubanaanid küll otsustavalt välja papaste ehk kartulite poolt, mis Tenerifel  (ja muidugi ka teistel Kanaari saartel) annavad 3-4 saaki aastas ning vajavad kasvamiseks banaanidest kordades vähem vett. Aga vesi oli siis ja on täna Tenerifel kas nüüd just päris kulla hinnaga, aga igatahes äärmiselt piiratud ressurss.  
Peamine põhjus tänapäeval platanote ja banaanide vahel selge vahe sisse tegemiseks on kasvutingimused ja eelkõige muld. Kanaari saarte vulkaaniline pinnas on kõrge mineralisatsiooniga, samas just kasvupinnase koostis määrab suuresti puuviljade maitse ja toiteväärtuse, mis muudabki Kanaari platano tõepoolest ainulaadseks ja omaette nime väärivaks. Samuti on banaanil ja platanol ilmne erinevus sisemises tekstuuris. Plátano de Canariase viljaliha on suurema suhkrusisalduse tõttu tumedam ning maitseerinevus on tuntav, platanod on reeglina magusamad kui meil poodides müüdavad banaanid.

Alates 19. sajandist on banaanide eksport olnud Tenerife maaomanikele arvestatavaks sissetulekuallikaks, nii näiteks on suuresti banaaniraha eest ehitatud tänaseks ära lörtsitud Quisisana loss ning kunagist hiilgust meenutab laevareisi teises otsas banaanilaste vastu võtnud Kanaari kai, mida ennast ei ole küll enam ammu, aga samale kohale rajatud ja üks kallimaid piirkondi Londoni ärikvartalist kannab siiani Canary Wharfi nime. 
Nagu sajand ja rohkemgi tagasi, veetakse ka tänapäeval banaane peamiselt laevadega, suurim erinevus endiste aegadega ei ole niivõrd teekonna läbimise ajas, vaid selles, et tänapäevane tehnoloogia võimaldab hoida neid "marju" (sest seda nad rangelt võttes on) kogu tarneahela vältel 13° juures. Sellel temperatuuril on banaan omapärases uinunud seisundis ning võib säilida mitu kuud ilma et ta rikneks või märkimisväärselt edasi küpseks. Muide, kui olete poest rohelised ehk toorevõitu banaanid koju toonud ja soovite nende söögiküpseks valmimist kiirendada, siis pange nad samasse paberkotti õunte, pirnide, ploomide või apelsinidega - kõik need viljad eritavad tähelepanuväärsel hulgal küllastumata süsivesinikku ehk looduslikku taimehormooni etüleeni (C2H4). Kui te soovite banaane aga pekki keerata, pange nad südamerahus külmkappi - temperatuurid alla 13° lõhuvad banaani koore rakud ja banaan rikneb kiiresti ning muutub peagi mustaks ning vesiseks plönniks. 

Banaaniistandusse? 
Nagu Eestiski, et vaadata ka Tenerifel selle peale sugugi hästi, kui võõrale põllule luba küsimata ronitakse, aga kui teil ikka väga isutab lähedalt näha, kuidas platanod kasvavad, siis soovitan külastada Tenerife lõunaosas asuvat banaaniistandust Finca Las Margaritas, kus uudistajatele kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel ka tuure korraldatakse. Liinibussid viivad teid päris banaaniistanduse ukse alla (467, 468, 470). KAART (KLIKI)

Et te juba mul siin lehel olete, siis lubage üle nämmutada, miks on hea mõte süüa vähemalt üks banaan päevas.
Vitamiinid ja mineraalid: Banaanid sisaldavad olulisi vitamiine ja mineraale, sealhulgas C-vitamiini, B6-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi ja foolhapet. Need ained on olulised keha normaalseks funktsioneerimiseks.
Kiudained: Banaanid on hea kiudainete allikas, mis aitavad seedesüsteemil korralikult toimida, reguleerides seedetrakti liikumist ja toetades seedetrakti tervist.
Energiat andvad süsivesikud: Banaanid sisaldavad looduslikke suhkruid, nagu fruktoos, glükoos ja sahharoos, mis annavad kehale nii kiiret kui pikaajalist energiat.
Kaaliumi allikas: Banaanid on eriti rikkad kaaliumi poolest, mis on oluline elektrolüüt ja aitab reguleerida vererõhku, tasakaalustada keha vedelikutasakaalu ning toetada lihaste ja närvisüsteemi normaalset funktsiooni.
Seedetrakti tervis: Kiudained banaanides aitavad seedetrakti reguleerida, soodustades normaalset soolestiku liikumist ja vältides kõhukinnisust.
Meeleolu parandamine: Banaanid sisaldavad aminohapet trüptofaani, mis aitab kehal toota serotoniini, olles seega seotud meeleolu paranemisega.
Lihtne seedida: Banaanid on kergesti seeduvad ja sobivad hästi ka nende jaoks, kelle seedesüsteem võib olla tundlikum.